TALLINN 2021+ | Üldeesmärgid ja visioon
259
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-259,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive

Teie ees on visioon tuleviku Tallinnast. Oleme selle jaotanud kolme ossa: parim argipäevägedad naabruskonnad ning hoolivad ja tegusad inimesed. Kas selline linn, nagu oleme allpool kirjeldanud, meeldiks Sulle?

 

Visiooni elluviimiseks pakume välja 10 linna üldeesmärki, millesse kogu linnaorganisatsioon ja ka linlased võiksid panustada. Kas Sinu meelest muudab nende eesmärkide poole liikumine Tallinna paremaks kohaks?

kavand – mõtle kaasa!

Visioon

• PARIM ARGIPÄEV

Tallinn on hea koht elamiseks. Igapäevaelu linnas on lihtne, sujuv, turvaline ja meeldiv. Asjad toimivad lihtsalt ja inimestel on seetõttu rohkem aega. Aega, et nautida oma igapäevaelu, olla koos pere ja sõpradega, panustada oma naabruskonda, muuta linna ägedamaks ja saada linnaelust osa. Parim argipäev on Tallinna suurim konkurentsieelis.

Parim argipäev ei saa olla valikuline piiratud hulgale inimestest. Tallinn on kõigile. Igal elanikul – olgu selleks noor, vana, erivajadusega või erineva kultuuritausta ja rahvusega inimene – on võimalik elada linnas kvaliteetset ja sündmusterohket elu. Kellegi heaolu ei tule teiste arvelt. Tallinlased saavad üksteist usaldada ja see loob ühtsustunde erinevate kogukondade vahel. Tallinn on ligipääsetav ja avatud, nii kohalikule kui külalisele.

Tallinn on peresõbralik. Lapsepõlv Tallinnas on turvaline, noori toetatakse nende arengus, vanematele võimaldatakse töö- ja pereelu ühitamist ning eakatele on olemas tingimused, et olla kõrge eani aktiivsed. Perekesksus aitab kaasa sellele, et Tallinnas soovivad elada erinevad inimesed ning vanusegruppide vaheline sidusus suureneb.

Tallinn on avatud õppimise ruum kõigile. Õppimine on tööga loomulikult põimitav ja õppimine toimub kõikjal. Tallinn on koht, kus õppijatele meeldib õppida ja õpetajatele töötada. Haridusasutuste võrk on kohandatav muutuvate vajadustega. Iga Tallinna kool suudab pakkuda kvaliteetset üldharidust nüüdisaegses keskkonnas lapsele võimalikult kodu lähedal. Linn on loonud kõigile 1,5 – 7-aastastele lastele võimaluse käia koolieelses kodulähedases lasteasutuses.

Aktiivselt liikuvad inimesed saavad vahetumalt osa linnelu kogemusest, loovad ise väärtuslikku avalikku ruumi, on tervemad ja rõõmsamad. Parimal argipäeval liigub tallinlane aktiivselt ja iseseisvalt. Jalg- ja jalgrattateed on hooldatud (ilma ohtlike aukudeta, talvel lumevabad ja mittelibedad) ning piisavalt valgustatud. Ohutut liiklemist, sh kiiruse alandamist ja liiklejate ohutaju hajumise vältimist aitab tagada läbimõeldud, universaalne linnakeskkonna disain. Tallinna ühistransport on kiire, mugav ja kõigile ligipääsetav. See on teiste liikumisviisidega integreeritud sujuvalt toimivaks tervikuks, moodustades Tallinna liikuvuse selgroo.

Parim argipäev on turvaline. Tallinn on linn, kus tänaval saab iseseisvalt liikuda nii 8 kui 80 aastane inimene ja inimesed tunnevad ennast turvaliselt. Turvalisuse loovad keskkond ja inimesed, mitte piirangud ja keelud. Turvalisus Tallinnas põhineb sotsiaalsel sidususel ja hoolimisel, kogukondadel ja asumiseltsidel, erinevate põlvkondade kooselul.

• ÄGEDAD NAABRUSKONNAD

Inimsõbralik, mitmekesine ja keskkonnasäästlik linnaruum ning aktiivne kultuurielu teevad Tallinna naabruskonnad ägedaks. Hooned moodustavad inimeste poole pööratud tänavaruumi ning pakuvad mitmekülgseid tegevusi. Sümbolväärtusega maamärgid, tähistatud tänavate võrk ja kaasaegsed viidasüsteemid teevad linnaruumis orienteerumise lihtsaks. Linnaruumi disain toetab inimeste vajadusi, vaimset ja füüsilist tervist. Inimesed tajuvad ümbritsevat meeldiva ja atraktiivsena.

Kohavaim loob eeldused eristumiseks ja seeläbi linna mitmekesisuse tekkimiseks ning säilimiseks. Tallinna asumid on elujõulised, elavad ja eristuvad, mille elanikud tunnevad, et nad on kodus. Igas Tallinna naabruskonnas on hästitoimiv liiklus, hea maakasutus, toimivad erinevad kohalikud teenused ja ärid ning lähedal on äge roheala. Tallinn on tuntud ja tunnetatud kui merelinn, olles avatud merele võimalikult suures ulatuses ja seonduvatele tegevustele merel ja mere ääres.

Tallinna arhitektuur on huvitav, mitmekesine ja kõrgete standarditega. Ehituse kõrge kvaliteet annab linnale tugeva identiteedi. Välditakse liiga suurtes mahtudes ja monotoonset ruumi, mis ei soodusta erinevaid tegutsemisvõimalusi. Kõrgemate majadega elu- ja tööpiirkonnad vahelduvad madal-tihedate aedlinnaosadega. Säilinud on linna ajaloolised mustrid ja miljööväärtuslikud piirkonnad.

Rohelus on linnaruumis kõikjal nähtav ja igapäevaselt inimeste ümber. Rohealad pakuvad head võimalust lõõgastumiseks, omavad stressi leevendavat mõju ja tõstavad kognitiivset töövõimet. Ka koduaiad on endiselt rohelised, kasvatatakse viljapuid ning tegeletakse linnapõllumajandusega. Pereelamute aedade rohelus on eriti oluline piirkondades, kus üldkasutatavaid haljasalasid on vähem.

Linnaruum, sh taristu soodustab tervislikke eluviise, õues viibimist jajalgsi või rattaga tööle ja kooli liikumist ning ka kodu lähedal regulaarset liikumisharrastustega tegelemist. Loomingulisus on linnaruumis nähtav, kasutatakse atraktiivset ja isikupärast disaini ning reklaamkandjad ei domineeri linnapilti ega kitsenda tänavaruumi. Inimsõbralik linnaruum loob häid võimalusi kasulikeks kohtumisteks ja soodustab avaliku ruumi kasutust. Tallinn on äge – mitmekülgne ja rahvusvaheliselt atraktiivne kultuuri- ja spordiürituste linn. Elukeskkonna atraktiivsus loob eelduse jätkuvaks elanikkonna kasvuks.

Linnas on endiselt alasid, kus inimene oma tegevusega ei sekku. Tallinnas on säilinud maastikuline mitmekesisus ning elurikkus (rabad, loopealsed, veekogud, rannajoon, taimestik ja loomastik). Planeerimisel eristatakse selgelt kaitstavaid ja arendatavaid väärtusi, millest plaanide elluviimisel ka lähtutakse (ehitatud keskkonda rohealade arvelt ei planeerita ega rajata).

Üks kasvava linna peamistest väljakutsetest on linna jätkusuutliku arengu tagamine. Kliimaeesmärkide saavutamisel, energiatõhususe suurendamisel ja kliimasoojenemisega kohanemisel on kesksel kohal linnakeskuse areng. Selleks peab linn asuma oma arengut suunama soodustades jalakäidava kompkatse linna arengut, arendama ühistranspordi- ja jalgrattateede võrku sidudes need linnaehituslike terviklahendustega ning tugevdama linnakeskuse atraktiivsust, investeerides linnaruumi kvaliteeti ja innovaatilistesse lahendustesse. Siin on oluline kõikide osapoolte – nii linnaelanike, -külastajate, -organisatsioonide, ettevõtete ja ettevõtjate keskkonnateadlik, hooliv ja läbimõtestatud käitumine. Liikumiseks eelistatakse säästvaid liikumislahendusi. Linnakeskkonna arendamisel kasutatakse tänapäevaseid uuenduslikke lahendusi (nt energiatõhusad hooned, keskkonnahoidlikud ehitustehnoloogiad ja -materjalid, kütte- ning valgustuslahendustes keskkonnasõbralike, taastuvate energiaallikate kasutamine), kaasates nende väljatöötamisse teadusasutusi ja erasektorit ning rakendades rahvusvahelist kogemust. Tallinn panustab kliimamuutuste ennetamisse läbi heitkoguste vähendamise kõikides eluvaldkondades.

• TEGUSAD JA HOOLIVAD INIMESED

Tallinna loovad selle inimesed. Linna ülesanne on pakkuda keskkonda, kus inimesed saavad olla vabad, aktiivsed ja hoolivad. Tallinnas väärtustatakse erinevat aktiivsust – kelle jaoks tähendab see rahvusvahelise haardega ettevõtte juhtimist, kelle jaoks kogukonna arendamist, kelle jaoks sõpradega õues mängimist või lihtsalt välja tulemist. Oluline on, et inimesed tunnevad, et Tallinnas saab asju teha – nii üksi kui koos teistega.

Haritud, ettevõtlikud ja aktiivsed inimesed on hea linna toimimise aluseks. Seetõttu on elukeskkonna arendamisel oluline arvestada nende inimeste vajadustega, et viimased eelistaksid linna oma elukohana. Samavõrd oluline on aga linna roll inimeste annete avanemiseks. Jätkusuutlikult saame kasvada ainult siis, kui Tallinnasse luuakse uusi töökohti ja on kvalifitseeritud tööjõudu nende kohtade täitmiseks.

Tallinn usaldab oma elanikke ning võimaldab linlastel olla tegusad ja hoolivad. Tallinn toetab ja võimendab (võimaluste piires) elanike initsiatiivikust ning ei pärsi tegutsemisvabadust liigse bürokraatiaga. Võimalikult muretult saab viia ellu linnakeskkonda- ja linnaelu parendavaid ja huvitavamaks muutvaid tegevusi / sündmuseid nii kultuuri- kui ärilist tegevust. Ükski selline ettevõtmine ei jää linna tõttu tegemata.

Globaalses konkurentsis on uue majandusega kohandumine edu võti. Koos Helsingiga moodustatakse unikaalne kaksiklinn. Tallinna teatakse kui ettevõtlikku targa töö, teaduse ja innovatsiooni linna. Linn pakub soodsat testkeskkonda uute toodete ja teenuste turule toomiseks. Linnas tegutsevad ettevõtted on konkurentsivõimelised nii sise- kui välisturul, kasvab ekspordivõimekus ja suurenevad välisinvesteeringud. Terve elu õppimine tagab sujuva kohanemise muutuva majanduskeskkonnaga.

Majanduse ja elukeskkonna arengust saavad osa kõik inimesed: raskustes inimesi ja peresid on oluliselt vähem kui praegu ning elanikkonna kihistumine on võrreldav Põhjamaade linnadega. Pööratakse tähelepanu nii eesti rahvuskultuuri kui ka rahvusvähemuste kultuuri edendamisele, rahvusrühmade suletus omakeelsesse kultuuri on vähenenud. Eelkõige on see väärtushinnangute küsimus – Tallinn on hooliv. Kuid pikas perspektiivis on see majanduslik küsimus. Meid on liiga vähe, et kedagi maha jätta.

Linnaelanikud on hea füüsilise ja vaimse tervisega. Elanikud elavad tervelt võimalikult kaua. Vähenenud on riskikäitumine ning ollakse nii vaimselt kui füüsiliselt aktiivsed.

Linn on targalt juhitud ja kaasab linnaruumi ja -teenuste kujundamisse erinevaid osapooli, kes omakorda soovivad kaasa rääkida ja tunnetavad, et nende osalemisest tekib kasu kõigile. Tallinn toetab kohalikke algatusi ja koostööd elanike ning kogukondade vahel. Linnajuhtimine on inimese keskne ja läbipaistev.

Elame maailmas, kus toimuvad enneolematult kiired muutused. Tallinn arvestab globaalseid muutusi ja trende ning on valmis kiiresti kohanema, oma keskkonda muutma, uusi teenuseid osutama ning oma aja ära elanud teenuste osutamist lõpetama või asendama. Tulevikku vaatamine tähendab, et me oleme kursis nii tehnoloogiliste kui ühiskonna arengutega ja tahame ning oskame neid kasutusele võtta. Oleme innovaatilised, valmis eksperimenteerima ja väikselt eksima. Väikselt selleks, et mitte eksida suurelt.