TALLINN 2021+ | Terve Tallinn liigub
19
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-19,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

2. — Terve Tallinn liigub

Liikuvus tähendab inimeste kohale jõudmist soovitud sihtkohta. Liikuvus on linna vereringe: kui see toimib hästi ja ei ummistu, muutuvad võimalikuks kõik muud tegevused linnas. Hästi korraldatud liikuvusel on soodne mõju inimeste tervisele, keskkonnale, majandusele, linnaruumile.

Oleme praegu ristteel: autod ei taha enam linnaruumi ära mahtuda, teised liikumisviisid on sageli katkestustega või ohtlikud. Autodel on ja jääb oma roll nii liikuvuses kui linnaruumis, ent peaksime mõtlema, kuidas vähendada ummikuid, müra, ohtlikkust ja heitgaase ning kuidas luua kõigile liikumisviisidele võrdsed võimalused. Muuseas lasta ka autodel vabalt liikuda – ilma ummikuteta.

Küsime Sinu käest, hea linnaelanik, milline peaks olema Tallinna tuleviku liikuvus?

Mis paneb Sind liikuma ja mille alusel valid liikumisviise? Kuidas saavutame jätkusuutliku liikuvuse?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
VASTUTUS TULEVIKU EES
  • CO2 heide väheneb
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma elukeskkonnaga suureneb
TURVALINE ARGIPÄEV
  • tajutud turvalisus kasvab
HEA TERVIS
  • tervena elatud aastate arv kasvab
Autor: Siiri Kumari
Aktiivsete liikumisviiside linn

Kõige tervislikum, puhtam ja ruumi- ja energiasäästlikum viis liikumiseks on jalgsi või jalgrattaga. Linnaruum soosib aktiivseid liikumisviise: ennekõike jala käimist ja jalgrattasõitu.

See tähendab, et käimise kaugusel on kool, pood, töökoht, vaba aja veetmise võimalused. Liikuvuse taristu – linnatänavad, ühistransport, rattateed, terviserajad, väljakud ja pargid – on kujundatud nii, et tagavad liikujale elamusi. Hästi kujundatud ruum vähendab kihutamist ja muud teistesse hoolimatut suhtumist. Linnas on liikumiseks erinevaid teid ja viise, mis annavad võimaluse oma igapäevast käiguteed vaheldada ja avastada linnas uusi kohti, kohata vanu tuttavaid või uusi inimesi ning teha seda kõike takistusteta ja meeldivalt.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Jalgsi ja jalgrattaga tehtud liikumiste osakaal kasvab
  • Jalgsi või jalgrattaga koolis käivate laste osakaal suureneb
  • Välja ehitatud jalgrattateede põhivõrgu pikkus suureneb
SELGITUS

Inimesed liiguvad mitmel erineval viisil. Põhiline liikumisviis on jala käimine, sageli kasutavad inimesed sihtpunkti jõudmiseks erinevaid sõiduvahendeid. Autoliiklus on kõige ruumiraiskavam liikumisviis ning seetõttu on linnakeskuses normaalne kui sõiduteed on koormatud läbilaskvuse piiril ja tipptunnil umbes. Linnakeskusese atraktiivsuse hoidmiseks ja suurendamiseks on vaja palju inimesi ja selleks tuleb tagada teiste efektiivsemate liikumisviiside võimalikult hea toimimine – ühistransport, rattaliiklus ja jalakäimine. Autoliiklusel on siiski oma roll eriti tipptunni välisel ajal. Efektiivne on tänavaruumi kasutada paindlikult, kohandades tänavaruumi kasutust sesoonselt ja kellajaliselt nt rakendades muutsuuna liikluskorraldust, teisaldatavat linnamööblit ja kellaajalist parkimist vms.
Iga uus jalakäija või lisanduv rattur tähendab vähem autosid tänaval ja väiksemaid ummikuid. Jalakäija on enamasti ka ühistranspordi kasutaja ning tänavaruumi jalakäijasõbralikkus on ühistranspordi kasutamise eelduseks.
Liiklusohutuse tagamisel luuakse inimsõbralik tänavaruum, rahustatakse liiklust, mitte ei piirata inimeste liikumisvabadust. Torupiirded ja teisaldatavad tõkised on halva linnaruumi indikaatoriks, mitte lahendus. Linnakeskuses algab tänavaruumi projekteerimine kõigi tänava funktsioonide kaardistamisest ja arhitektuursest lahendusest. Liiklusinseneride töö on parim, kui tänavaruum toimib märkamatult ilma liikluskorraldusvahenditeta.
8 ja 80 põhimõte liikluse korraldamises ja kõigiga arvestav liikumisruum – ligipääsetavus. Vananevas ühiskonnas on vaegnägijate osakaal suurenemas ning linnaruum peab sellega arvestama. Samas ei tohi vaegnägijate liikuvuse tagamise nõuded kujuneda takistuseks linnaruumi kvaliteedile ega rattaliikluse arendamisele.
Liikumisviiside mitmekesistamine ja aktiivsete liikumisviiside eelistamine aitab kaasa mitme arengukava üldeesmärgi saavutamisele.
Esiteks parandab aktiivne liikumine inimeste tervist: vähenevad südame-veresoonkonna haigused, ülekaal, diabeedirisk, stress ja paraneb üldfüüsiline vorm ning füüsiline ja vaimne heaolu. Lisafaktorina paraneb sotsiaalne sidusus ja üksteise toetamine: aktiivsed liikujad ei ole teistest eraldatud ja suhtlevad liikudes teiste liiklejatega. (Ione, Avila-Palenciajt 2017. 2023 – Active Mobility and Subjective General Health: Roles of Mental Health, Social Support and Physical Activity. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2214140517303857)
Teiseks peame me vastavalt Pariisi kliimalepetele vähendama CO2 heitmeid 45% (kütuste põletamisest tulenevatest CO2 heitkogustest moodustab transport 51%, st liikuvusest tuleb väga suur osa CO2 heidet, aga ka NOx heitgaase — Tallinna linna ja linnastu 2013. aasta CO2 heitkoguste inventuur, Tallinn 2015: https://www.tallinn.ee/Aruanne_Tallinna-linna-ja-linnastu-2013.-a-CO2-inventuur_6.09.2015.pdf). Eriti autotranspordi suur CO2 heidete kogus vajab läbimõeldud strateegiat nende vähendamiseks: ennekõike peab liikuvust mitmekesistamama ja suurima rõhu panema ühistranspordile, ent üks võimalus on ka sisepõlemismootriga autode asendamine elektriautode või muude väljatöötatud liikuvusvõimalustega. Linn lahendab liikuvuse alternatiivsete energiakandjate teemat ühistranspordi energiakandjate mitmekesistamisega. Eratranspordi osas tuleb elektriautode kasutamise soodustamise osas teha riigi ja erasektoriga.
Kolmandaks – kuivõrd passiivne liikuvus ehk autoliikuvus on geomeetriliselt kõige ruuminõudvam liikuvusvahend, muutub see autot soosiva taristu loomisel väga domineerivaks. Linnaväljakud muutuvad ristmikeks, tänavad maanteedeks. Samal ajal tingivad autokasutust soosivad poliitikad paradoksaalselt suuremaid ummikuid: suurematele teedele tuleb rohkem autosid, sest investeeringud on tehtud sinna (mitte nt mugavasse ja kergesse ühistransporti või turvalisse kergliiklusse). Kasvavad linnaruumi nii tunnetatud kui reaalne ohtlikkus, müra ja heitgaasid. Kõik need nähtused pärsivad linnaruumis teiste liikuvusviiside kasutamist, mitmekülgseid tegevusi linnaruumis ja erinevate sihtgruppide (näiteks lapsed ja vanurid) linnaruumi endale meelepärast kasutamist (How Car-Centric Urban Planning Impacts Our Cities “The Verdict”, Winter 2015 issue .)
Viiendaks, autoliiklus on tervele ühiskonnale kõige kulukam liikumise viis. 1 autoga sõidetud kilomeeter maksab ühiskonnale 89 senti (lisaks kõigile erakulutustele), 1 rattaga sõidetud kilomeeter toob ühiskonnale 26 senti kasu. Kokku hoitakse peamiselt ravi-, aga ka keskkonnakulusid. (Colville-Andersen, Mikael 2018: Copenhagenize your City: the case for urban cycling in 12 graphs. The Guardian, 11. juunil 2018: https://www.theguardian.com/cities/gallery/2018/jun/11/copenhagenize-case-urban-cycling-graphs)
Kuuendaks, linna kõige suurem vaatamisväärus on selle inimesed. Teisisõnu, aktiivselt liikuvad inimesed on väärtus linna atraktiivsuse seisukohast. Nad loovad huvitavat ja ägedat linnaruumi. Ning kuna rahvusvaheline konkurentsivõime sõltub järjest rohkem linnakeskkonna atraktiivsusega siis on meil väga raske end rahvusvaheliselt ägeda töö- ja investeerimiskohana reklaamida, kui ühistransport ei vasta inimeste vajadustele, kui jala on ohtlik ja takistusterohke käia ning jalgrattaga julgevad sõita ainult entusiastid. Kõrget elukvaliteeti hindavad ja meie majandusele vajalikud spetsialistid lihtsalt valivad mõnda meeldivamasse linna.
See eesmärk on tihedalt seotus linnaruumi eesmärgiga. Uuringud tõestavad, et mida põnevamalt on linnaruum planeeritud, seda rahulikumalt ja teisi arvestavalt liiguvad kõik liikujad. Vilgas tänavaelu, palju puid, erinevad tänavakatendid, mitte liiga laiad sõiduread ja tee kasvõi väikene käänulisus tõstavad kõik tänava põnevust ja vajadust olla teiste suhtes tähelepanelik. See omakorda tõstab teekondade sündmuselisust, sest liikujad panevad rohkem linnaelu tähele. Kasvab tänavate ohutus, linnaelu aktiivsus ja väheneb näiteks vajadus liiklusmärkide järgi. (Traffic Calming Benefits, Costs and Equity Impacts by Todd Litman http://www.vtpi.org/calming.pdf)
Küllap on oluline välja tuua, et arengukava pakub välja liikuvuse mitmekesistamist, mitte autoliikluse ärakeelamist. Soovime autokasutusele luua alternatiive, nii et inimesed poleks kohustatud autot omama või et nad leiaksid, et nende autovajadused on võimalik lahendada näiteks autode lühirendiga (siis tellid lisaks täpselt sellise auto nagu vaja läheb; vt Uued liikuvusteenused). Eesmärk on muuseas ka parandada autoga liikujate võimalusi edasi saada.

2
Heatujuline ühistransport

Hea kasutajakogemus viib selleni, et peamine igapäevane liikumisviis Tallinnas on ühistransport. See on soodne, mugav, töökindel, keskkonnasäästlik ja ühendab mõistliku ajakuluga olulisemad Tallinna elu, töö ja õppimise piirkonnad.

Enamus kodudest ja töökohtadest asub väga hea ühistranspordi teenindusalas ehk ühestki kodust, kontorist või linnaväljakust-pargist ei ole peatus kaugemal kui 300 meetrit ja reis ei võta keskmiselt rohkem kui pool tundi. Koos heade aktiivse liikumise võimalustega annab ühistransport võimaluse enamusele inimestest olla vabad auto omamise kohustusest ja kuludest. Ühistransport on osa ägedast linnaruumist ja pakub sõitjatele meeldivaid elamusi.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • ühistranspordiga liikujate (k.a pendelliikujad) osakaal tõuseb
  • inimeste rahulolu kogu regiooni ühistranspordiga suureneb
  • Väga hea ja hea ühistransporditeenusega kättesaadav elu- ja töökohtade arv suureneb
  • Ühenduskiirus ühistranspordiga paraneb (aastaks 2035 elab …% elanikkonnast ühistranspordi teeninduspiirkonnas, kust tööle minekuks ei kulu rohkem kui 30 min)
  • Igapäevaselt ühistransporti kasutavate tööealiste meeste osakaal suureneb
SELGITUS

Praegust parimat teadmist vaata: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2017/Tallinna-uhistranspordisusteemi-arendamine-liinivorgu-optimeerimine

7
Ohutu liikuvus

Liikuvuse mitmekesistamine panustab liikuvuse ohutumaks muutmisesse. Hästi kujundatud ruum ja liikluskorraldus vähendab kihutamist, ja teistesse hoolimatut suhtumist ning on jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugav.

Heas korras ja aastaringselt hooldatud tänavad ja kõnniteed vähendavad ohtlikkust. Väiksema koormuse ja liikluskiirusega tänavatel toimib auto- ja jalgrattaliiklus jagatud ruumi põhimõttel, suurematel tänavatel on aga kõik liikumisviisid selgelt eraldatud, nii et ka jalakäijad ja jalgratturid saavad turvaliselt liikuda. Ohutuse analüüsimisel on oluliseks küsimuseks tajutud turvalisus: see tähendab, et kas inimestel on subjektiivselt turvaline tunne tänaval viibida ja seal midagi teha. Näiteks liikuda või iseseseisvalt koolilapsi liikuma lasta. Linnakeskuse liikluskiirus on 30km/h selleks, et keegi ei saaks enam linnaliikluses surma.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Tajutud turvalisus paraneb
NEGATIIVSEd MÕJUD VÄHENEvad
  • Liiklusõnnetuste ja vigastatute arv väheneb
HEA liikuvusega LINN
  • Liikluses ei hukku ükski inimene ega loom
SELGITUS

Vaata selgituseks failine lisatud Liikuvuskava seletuskirja. Üks olulisemaid küsimusi on kas ja millistes piirkondades tuleks alandada piirkiirust 30 km/h? Uuringud näitavad, et kui 60 km/h kiirusel on õnnetuse puhul 10% tõenäosus ellu jääda, siis 30 km/h puhul on tõenäosus 90%. Maanteeamet ja tehnikaülikool on mõõtnud, et ajaline kadu on olematu kui nt Tallinna kesklinnas oleks piirkiirus 30 km/h.

4
Kõigile ligipääsetav liikuvus

Me kõik oleme erinevad, oma erivajadustega. Kogu maailma ühiskond vananeb nii ka Eestis ja Tallinnas. Samas on oluline, et ka eakad saaksid linnas iseseisvalt hakkama ja oleksid aktiivsed.

Ligipääsetavus on seega suure mõjuga kogu ühiskonnale, sest vanemas eas võib igaüks meist olla vaegnägija ja liikumisraskustega. Ligipääsetav liikuvus tähendab seda, et liikuvustaristut, eriti tänavaid ja ühistransporti saaksid kasutada kõik, ka ratastooliga, juhtkoeraga ja lapsekäruga liikujad. Me lähtume universaalse disaini põhimõtetest ja 8:80 printiibist – linnaruumis peab iseseisvalt liikuda saama nii 8 aastane laps, kui 80 aastane eakas. Kõik uued tänavad Tallinnas vastavad ligipääsetavuse nõuetele ja samal ajal kaovad olulisimad takistused vanadelt tänavatelt. Kõik ühistranspordipeatused on ligipääsetavad lapsevankri ja ratastooliga. Ülekäigukohtade äärekivid on teega samas tasapinnas ja sisenemised hoonetesse on kaldteedega, kõnniteedel ja ristumistel autoteedega sõiduteedega kasutatakse taktiilseid katendeid nägemispuudega inimestele. Tänaval on piisavalt seljatoega pinke puhkamiseks nn teekonna poolitamiseks.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Universaalse disaini nõuetele vastavate tänavate osakaal suureneb
  • Madalapõhjalise ühistranspordi ja nendele vastavate peatuste osakaal suureneb
  • Ratastooliga ja lapsevankriga ligipääsetavate peatuste arv kasvab
  • Erivajadustega liiklejate rahulolu kasvab
SELGITUS

Universaalse disaini põhimõtetest lähtutakse kogu linna arengus:
Universaalne disain (universal design) on toodete ja keskkonna kujundamine selliselt, et seda saaksid kasutada kõik inimesed, nii suurel määral kui võimalik, ilma vajaduseta kohaldamise või erilahenduste järele. Univesaalse disaini rakendamise peamine eesmärk on tagada võrdsed võimalused ning võrdne ühiskonnas osalemine neile inimestele, kes on piiratud toimetulekuvõimega, eemaldades olemasolevad tõkked ning takistades uute tõkete tekkimist. Mõiste universaalne disain kätkeb endas uutlaadi mõtlemist, kuna esitab võrdsete võimaluste osas kõrgemaid nõudmisi, kui seda on alanenud toimetulekuvõimega isikute suhtes rakendatav ligipääsetavusemõiste. Kui puuetega inimestele on ligipääsetavuse küsimust võimalik lahendada erimeetmetega, siis universaalse disaini puhul peab lahendus vastama kõikide kasutajate vajadustele. Universaalne disain on suunatud kõigile inimestele, sõltumata nende east, kehakujust või võimetest. (Centre for Universal Design 1997)

Arengukava kesksed väärtused on ligipääsetavuse suurendamine ja võrdsete võimaluste tagamine. See tähendab, et kõik inimesed, hoolimata puudest või erivajadusest, saavad hästi liikuma. See tagab võrdsed võimalused õigusele liikuda, aitab kaasa väikeses ühiskonnas kõigi töö- ja ühiskonnaelus osalemisele ning tõstab Tallinna rahvusvahelist atraktiivsust.
Teiseks tähendab ligipääsetavus seda, et tänavatevõrk on tihe, liikumiseks on võimalik valida erinevaid trajektoore ja kasutada selleks erinevaid liikumisviise.
Täpsemalt on ligipääsetavuse teema lahti kirjeldatud „Tallinna ligipääsetavuse arengusuundades aastatel 2016–2022: https://www.tallinn.ee/est/g4144s94823. Liikuvus on peatükis 5.2 ning hoonestatud keskkond ja avalik ruum 5.3. Kuigi antud dokument lõppeb aastaga 2022, võib eeldada, et selles kirjeldatud põhimõtteid rakendatakse edasi ka pikemas perspektiivis.

2273_Man biking in Rotermann Quarter_Rasmus Jurkatam_730889
HEAS KORRAS  JA HOOLDATUD TÄNAVAD

Selleks, et liikumisvõimalused oleks kõigile kättesaadavad, on eeldus, et Tallinn tänavad oleks heas korras ja piisavalt hooldatud. Remondi ja hoolduse puhul arvestatakse kõikide liikumisviiside vajadusi.

Naastrehvide kasutamine autoliikluses langeb, tagades sellega vaiksema ja puhtama õhu kõigile linnlastele. Aastaringselt hästi hooldatud kõnni- ja rattateed inspireerivad tallinlasi kasutama rohkem säästvaid liikumislahendusi. Parem valgustus suurendab turvatunnet ja vähendab liiklusõnnetuste arvu ja kuritegevust.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Heas ja väga heas seisukorras teede ja tänavate osakaal kasvab
NEGATIIVSd MÕJUD VÄHENEvad
  • Halvas seisukorras teede ja tänavate osakaal väheneb
hea liikuvusega linn
  • RATTATEEDE PÕHIVÕRK ON AASTARINGSELT HOOLDATUD
SELGITUS

Tallinna teede ja tänavate olukorda ja remondivajadust monitooritakse aastate lõikes pidevalt. Seisukorrale antakse hinnang vastavalt kas „Hea või väga hea“, „Rahuldav“ või „Halb“. Viimaste uuringute põhjal on heas või väga heas seisukorras teede ja tänavate osakaal 45,7% ja halvas seisukorras teede ja tänavate osakaal 14,5%.
Lisa investeeringud teede hooldusesse ja parandusse tagavad kiire ja kvaliteetse lahenduse teeseisundi puudujääkidele. Parem finantsolukord võimaldab tõsta teede hooldustaset ja laiendada hooldatava teepinna ulatust.

6
Uued liikuvusteenused

Ühiskonna digitaliseerimine on toomas liikuvusse uusi lahendusi ja teenuseid, mis võivad oluliselt muuta tuleviku liikuvussüsteemi. Hetkel ei tea me veel kas, millised ja kui suures ulatuses on muutused, kuid me planeerime on liikuvust selliselt, et uusi tehnoloogiad ja teenuseid oleks võimalik sujuvalt kasutusele võtta.

Need kombineerivad IT lahendusi liikuvusega ja võivad nt olla rattakullerid isejuhtivad sõidukid, pakirobotid, lühirendid vms. Neid ühendab see, et liikuvust käsitletakse kui teenust, mitte kui omandit. Linlased saavad liikuda ühest kohast teise, kasutades ühte või mitut transpordiliiki. Olgu selleks siis elektritõukeratas, isejuhtiv auto, tramm, buss või linnajalgratas (praegu katsetatakse veel tervet hulka uusi teenuseid), kõiki neid on võimalik mugavalt kombineerida ja reaalajas tellida.

2255_The view from Tallinn TV Tower_Teletorn - Tõnu Tunnel_882639
Omavalitsuse piiride ülene liikuvus

Tallinn moodustab koos lähivaldades asuvate asumitega ühtse terviku. Inimese jaoks ei ole tunnetuslikku vahet administratiivse piiri ületamisel ja mugav ühistransport on kättesaadav kogu regioonis.

Ühendused lähivaldade keskustega on kiired, mugavad ja loovad ühise ruumitunnetuse. Pendelränne muutub mugavamaks ja inimsõbralikumaks ning ei võta enam nii palju ruumi.

positiivsed mõjud suurenevad
  • Tallinna ja lähivaldade transpordi- ja liikuvuskorraldus toimub ühtse tellimise ja juhtimise alusel
  • Ühistranspordi osakaal Tallinna ja Harjumaa vahelisest piiriülesest liikumistest suureneb
SELGITUS

Harjumaal elab 44% Eesti rahvastikust ehk 580 000 elanikku. Harjumaa ja Tallinna liiklus moodustab ca 50% kogu Eesti sõidukite läbisõidust ja siin toimub 50% Eesti liiklusõnnetustest. Suure liikluskoormuse tõttu moodustab pealinnaregioon ca 50% Eesti transpordi CO2 emissioonist ning ca 30% riigi teehoiu kuludest läheb Harjumaale.
Harjumaalt Tallinnasse ja Tallinnast välja liigub 120 000 pendelrändajat päevas. Tallinna ja Harjumaa rahvaarv kasvab ja see suurendab liikumisnõudlust Tallinnas ja lähivaldade vahel. See tähendab suuremat transpordivajadust – tulevikus liigub Tallinna tänavatel, kõnniteedel ja rattaradadel rohkem inimesi. Samuti kasvavad kaupade veo ja elanike teenindamisega seotud sõidud. Selleks, et suureneva transpordinõudlusega toime tulla peab Tallinn jätkama investeerimist ruumitõhusatesse liikluslahendustesse, mis tähendab jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumiste osakaalu suurendamist Tallinna ja pealinna lähiümbruse liikumisviisides. Ka kaubavedude ja teenindussõitude puhul tuleb eelistada efektiivseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi.