TALLINN 2021+ | 9. — Võimalusterohke kultuuripealinn
115
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-115,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

9. — Võimalusterohke kultuuripealinn

21. sajandit nimetatakse ka loova majanduse sajandiks. Kultuur on tõestatult ühiskondliku loovuse ehk innovatsiooni eelduseks. Lisaks on kultuur ka identiteedi ja iseolemise tagaja. Niisiis seab Tallinn sihiks keskkonna loomise võimalikult mitmekülgsele, kõrgetasemelisele ja inspireerivale kultuurielule.

Hea linnaelanik, millist kultuurielu soovid Sina? Mida saab linn selleks ära teha?

Millised peaksid olema Tallinna raamatukogud, loomaaed ja botaanikaaed, millised peaksid olema muuseumid?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
SOOV ÕPPIDA
  • osakaal inimestest, kes osaleb elukestvas õppes, suureneb
ROHKEM KVALITEETSET AEGA
  • rahulolu vaba aja veetmise võimalustega suureneb
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • avaliku ruumi kasutamine suureneb
HEAD INIMSUHTED
  • segregatsioon väheneb
  • rahulolu suhetega suureneb
1
TALLINNA KULTUURIKALENDER ON RIKKALIK JA KÄTTESAADAV

Tallinnas toimub rahvusvahelisi ja kohalikke kultuurisündmusi, mis on professionaalselt korraldatud. Kultuurikalender pakub midagi kõigile, olenemata vanusest, soost, huvialadest või sotsiaalsest taustast.

Tallinnas on palju tugevaid kultuurikorraldajaid ja rahvusvahelisi festivale. Siin asuvad ka olulise tähtsusega kaasaegsed kultuuri-, mälu- ja vaba aja asutused. Kultuurisündmuste ja –asutuste külastamine on taskukohane. Uus, renoveeritav kultuuritaristu ja sündmused on kergesti ligipääsetavad, sh erivajadusega inimestele. Linna pakutavad kultuuriteenused arvestavad olukorda kultuurimaastikul ja vastavad elanike ootustele.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • rahvusvahelist tunnustust pälvivate festivalide arv kasvab
  • kultuurisündmuste arv kasvab
  • kultuurisündmuste külastajate arv kasvab
  • liikumispuuetega kultuurisündmustel osalejate arv kasvab
  • rahulolu kultuurisündmustega kasvab
  • rahulolu kultuurisündmuste kättesaadavusega kasvab
SELGITUS

Tallinna kultuurikalender on juba täna rikkalik, kuid kuna Tallinna elanike ja külastajate arv on tõusutrendis, siis sellest tulenevalt vajadused kultuuriteenuste järele samuti kasvavad. Statistikaameti andmetel on kultuurielus osalejate arv viimase 5 aastaga vähenenud, suurenenud on vaid kino ja raamatukogude külastajate arv. Külastatavust mõjutab kindlasti ka hinnatõus vaba aja sektoris. Mida jõukamad on leibkonnad, seda suuremad on nende kulutused vabale ajale ja kultuurile ning rahaliselt keerukamas olukorras on vaba aeg ja kultuur üks esimesi valdkondi, mille pealt kokku hoida.

Tallinnas korraldatavate kõrgetasemeliste kultuurisündmuste arv on kasvutrendis. Statistika järgi on tõusnud klassikalise, elektroonilise ja vanamuusika kontsertide külastatavus. Tallinnas asuvad mitmed kontsertorganisatsioonid professionaalsete kultuurikorraldajatega ja nende kõrgetasemelised festivalid on saanud traditsiooniks ning leidnud arvestatava publikuhuvi.

Erinevalt väiksematest kohtadest jagub pealinna piisavalt kultuurikorraldajaid. Jätkama peab kultuuriteenustele ligipääsetavuse võimaldamisega (sh erivajadusega inimestele), mis hõlmab nii taristu arendamist kui ka IT-lahenduste rakendamist. Tallinna linn toetas mittetulundustegevuse toetamise meetme abil 2018. aastal 227 kultuuriprojekti, organisatsiooni ja harrastuskollektiivi.

2
HOITUD JA LIGIPÄÄSETAV MÄLU

Mäluasutused ei ole vaid passiivsed info kogujad, vaid pakuvad võimalusi saada osa meie kultuuripärandist ning loovad eeldusi pidevaks innovatsiooniks.

21. sajandil on loovus – uute seoste loomine – põhiline omadus, mis eristab jõukaid ja õnnelikke ühiskondi vaestest ja tagurlikest. Muuseumid, raamatukogud, loomaaed ja botaanikaaed on elukestva õppe taristu, mis pakuvad linlastele ja külalistele mitmekülgseid võimalusi avastada, huvituda, õppida, nautida ja luua.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • külastajate/kasutajate arv kasvab
TALLINn ON loov
  • tallinlased on linna mäluasutustega rahul
SELGITUS

Tallinna muuseumid käivad kaasas tehnoloogia arenguga ning üha suurema tähtsusega on digitaalne informatsioon. Statistikaameti andmetel on muuseumid endiselt väga populaarsed ning külastatavus on kasvutrendis.

Tallinna Loomaaed pakub kaasaegset, uuenduslikku ja keskkonnasõbralikku vaba aja veetmise võimalust. Loomaaial on suur roll elanike keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Teadustegevuses on tähtsal kohal liigikaitse ja loomade heaolu.

Tallinna Botaanikaaed on rahvusvahelisel tasemel teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, taimeriigi kaitsele ja tutvustamisele suunatud keskus. TBA areng seisneb muutumises kaasaegseks keskkonnateadliku mõtteviisi ning aia- ja maastikukujunduse edendamise eestvedajaks. Eesti taimeteaduse asutuste kontekstis seisneb TBA roll ja tähtsus keskendumises ohustatud taimeliikide kaitsele ning linnade elurikkuse suurendamisele.

Raamatukogult ei oodata enam pelgalt raamatute laenutamise või ajakirjade lugemise teenust – külastatavus on suurenenud just seetõttu, et inimesed käivad seal elamusi saamas, end arendamas ja vaba aega veetmas.  Statistika näitab, et raamatukogude kasutus muutub üha enam elektrooniliseks ja e-raamatute laiem kasutus vähendab trükitavate raamatute arvu.

3
MITMEKÜLGSED VÕIMALUSED KULTUURItegevuseks

Tallinnas on kultuuritegevuse alad, kus luuakse maailmatasemel teoseid ja tooteid: filme, disaini, kauneid kunste. Nende kõrval tegutsevad harrastuskeskused, mis pakuvad tallinlastele erinevaid võimalusi harrastustegevuseks.

Kultuuriharrastused tõstavad inimeste loovust ja on osa elukestvast õppest ja õppimisharjumuse hoidmisest. Samuti toovad kultuuriharrastused kokku erinevaid rahvusi ja sotsiaalmajanduslikke gruppe, luues nii suuremat sõbralikkust ja sidusust.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • kultuuriharrastajate arv
tallinn on loov
  • lähima kultuurikeskuse, seltsimaja või kultuuritegevuseks kasutatava avaliku ruumi kaugus kodust
SELGITUS

Tulenevalt elanikkonna kasvust on ka nõudlus harrastustegevuste järele tõusutrendis. Statistikaameti andmetel on rahvakultuuriharrastajate arv viimase viie aasta jooksul kasvanud. Üheks probleemiks on ruumipuudus, kuid täpseid uuringuid harrastustegevuste vajaduste kohta pole tehtud. Kultuurivaldkonda reguleerivad otsused põhinevad usaldusväärsetel andmetel (uuringud, statistika, analüüsid). Viimased statistikaameti uuringud harrastajate kohta on aastast 2015.

4
LAULU- JA TANTSUPIDUDE LINN

Üleriigilised laulu- ja tantsupeod on rahvuskultuuri suursaavutused ja neid korraldatakse Tallinnas ka 100 aasta pärast.

Pidude korraldamiseks vajalik taristu on kvaliteetselt väljaarendatud ja vastab piduliste ja külaliste vajadustele. Koorilaul, rahvatants ja pillimäng on jätkuvalt tallinlaste seas populaarsed ja soov osaleda pidudel on suur. Kollektiivide juhendajad on ühiskonnas kõrge staatusega.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
TALLINN ON loov
  • laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide arv
  • pidudel osaleda soovivate kollektiivide arv
  • laulu- ja tantsupidude külastajate arv
SELGITUS

Harrastuskollektiive luuakse juurde ja statistikaameti andmetel kasvab nende arv just laulu- ja tantsupeole eelneval aastal. Peol osaleda soovivate kollektiivide arv on pidevalt kasvav. Kui varem kuulusid (täiskasvanute) harrastuskollektiivid kultuurikeskuste või kõrgkoolide alla, siis nüüd on enamus neist iseseisvad seltsid ja ühingud, kes peavad ise oma tegevuseks ruumid, rahastuse ja juhendajad leidma. Peamiseks probleemiks on ruumikitsikus, kuna enamik harrastustegevustest toimub õhtusel ajal. Sellest tulenevalt on vaja tegeleda enam taristu arendamise ja kättesaadavuse parandamisega.

Statistikaameti andmetel on erialase haridusega juhendajate arv tõusutrendis. Tallinnas on piisavalt kvalifikatsiooniga juhendajaid, kuid kuna paljud neist töötavad juhendajatena seltside või ühingute juures, siis ei ole neile hetkel garanteeritud töötasu vastavalt kultuuritöötajate riiklikule palgakokkuleppele.

2243_Man in office with phone_Rasmus Jurkatam_512554
TALLINNAS ÕITSEVAD VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURID

Tallinnas toimuvad kõrgetasemelised vähemusrahvuste kultuurisündmused, mis on publiku seas hinnatud ja loovad ühtekuuluvustunnet.

Lisaks juba siin end sisse seadnud vähemusrahvustele laiendab linlaste silmaringi võimalus tutvuda ja saada osa erinevatest traditsioonidest, suurendades ühtlasi rahvuste vahelist sallivust nii erinevate inimeste kui vaadete suhtes. Sellised sündmused näitavad Tallinna suuremana, kui see tegelikult on.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
TALLINN ON loov
  • rahvusseltside arv
  • vähemusrahvuste kultuurisündmuste arv
  • vähemusrahvuste kultuurisündmuste külastajate arv
SELGITUS

Tallinnasse lisandub erinevaid rahvusi. Statistikaameti andmetel on Eestis, eriti Harjumaal kasvanud emakeelte mitmekesisus. Meie emakeel mõjutab seda, kuidas me ümbritsevast maailmast mõtleme. Seega on erinevate vähemusrahvuste kultuurisündmuste toetamine jätkuvalt üks prioriteetidest.

6
Asumiseltsid lisavad kodukantidele värvi

Tallinna asumites on aktiivsed asumiseltsid, mis korraldavad oma kogukonnale külastajatelegi huvipakkuvaid ja ühendavaid sündmusi. Olgu see siis tänavafestival, laat, kevadtalgud, perepäevad vmt.

Asumiseltsid on värvikad kultuurielu korraldajad, kes panustavad oma kogukonna ja linna arengusse. Sellega loovad nad kohatunnat, meelejäävaid sündmusi, ühtsustunnet kogukondade vahel ja väikest võistlusmomenti: kes suudab korraldada kõige lahedama tänavasündmuse?

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
tallinn on loov
  • asumisseltside korraldatud sündmuste arv
  • asumisseltside korraldatud sündmuste külastajate arv
SELGITUS

Asumiseltsid kui ühes geograafilises piirkonnas tegutsevad vabaühendused on eesmärgiks seadnud piirkonna elukeskkonna parandamise. 2014. aasta läbi viidud kogukonnauuringust selgub, et kogukonnaühendused, sh asumiseltsid tekivad peamiselt kultuurielu arendamiseks või probleemide lahendamiseks. Suur osa kogukondadest käivad koos lihtsalt suhtlemiseks ja infovahetuseks. Kokkupuude kohaliku omavalitsusega on pigem pealiskaudne, peaasjalikult suheldakse rahastuse teemal.

Tallinnas tegutseb Tallinna Asumiseltside Liit, mille eesmärgiks on arendada asumiseltside ja linnavalitsuse vahelist partnerlust ning toetada asumiseltside arengut. Asumiseltside Liitu kuuluvad hetkel 7 seltsi, kuid liit toimib ka teiste seltside huvides. Kokku on Tallinnas 24 asumiseltsi, kes soovivad jätkata koostööd linna- ja linnaosade valitsustega, et Tallinna inimnäolisemaks muuta.