TALLINN 2021+ | 8. — Hoolivad linlased ja hooliv linn
112
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-112,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

8. — Hoolivad linlased ja hooliv linn

Erinevad uuringud näitavad, et heaolu – et mitte öelda õnnetunnet – loovad kõige suuremas osas head inimsuhted. Kõige rohkem mõjutavad heaolu lähisuhted, mida linn saab läbi erinevate tegevuste toetada. Samas on lähisuhete kvaliteedi hoidmine ikka peamiselt inimeste enda teha. Olulist mõju omavad ka suhted teiste linnaelanikega. See, kui hästi meie kõik üksteisesse suhtume, teeb Tallinna kas siis naeratavaks või mossitavaks.

Hea linnaelanik, mida peaksime tegema, et igapäev Tallinnas annaks kõigile häid emotsioone ja inimväärikas elu oleks tagatud kõigile linlastele? Kas võib öelda, et meie väärtushoiakutes võiks hoolivus olla kesksemal kohal?

Mida on võimalik linnal teha sidususe/hoolivuse kasvatamiseks Tallinnas ja Eestis laiemalt? Näiteks kas kogukonnaliidritel võiks inimeste kokkuviimisel olla suurem roll täita ning millist tuge nad linnalt sel juhul vajaksid? Kas/kuidas linn peaks veel panustama perevägivalla ennetamisse ja tagajärgede leevendamisse?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
HEAD INIMSUHTED
  • segregatsioon väheneb
  • rahulolu suhetega suureneb
  • ennast tõrjutuna tundvate inimeste osakaal väheneb
KÕRGE KONKURENTSIVÕIME
  • palga vabalt kulutatav osa suureneb
ROHKEM KVALITEETSET AEGA
  • vaba aja hulk suureneb
  • rahulolu vaba aja veetmise võimalustega suureneb
TURVALINE ARGIPÄEV
  • tajutud turvalisus kasvab
1
SÕBRALIKUD LINLASED

Kuigi vabas ühiskonnas ei juhita linlaste hoolivust linnavalitsusest, on see ülioluline suurema sidususe ja heaolutunde saavutamiseks. Kui linlased on üksteisega sõbralikud, aitavad abivajajat ning tajuvad teiste vajadusi ka väikestes olukordades, paraneb kõigi heaolu.

Hoiakute, väärtushinnangute kujunemisel on oluline roll sotsialiseerumiskogemusel: sellel, millistes sotsiaalsetes tingimustes meie lapsed kasvavad. Haridusel, kodul, ümbritseval keskkonnal kui ka toetavatel teenustel (sh sotsiaalhoolekandel, noorsootööl) laiemalt on siin märkimisväärne mõju. Kogukonnaliidrid omavad olulist rolli ühiskonna sidususe tekitamisel.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • tallinlased naeratavad rohkem (rahulolu küsitlus)
  • tallinlased on valmis üksteist aitama (rahulolu küsitlus)
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • konflikte naabrite vahel on vähem (väljakutsete arv)
  • konflikte tänaval on vähem (väljakutsete arv)
ME TUNNEME END HÄSTI
  • Tallinnas on inimeste vahel vähe konflikte (rahulolu uuring)
  • Tallinnas suhtutakse teistsugustesse inimestesse hästi (rahulolu uuring)
SELGITUS

Väärtused kujunevad välja noores eas sotsialiseerumise käigus ning jäävad edasise elu jooksul suhteliselt püsivaks. Samades sotsiaalsetes tingimustes üles kasvanutel või samal ajal sündinutel (samal põlvkonnal) on sarnaste sotsialiseerumiskogemuste tõttu suur tõenäosus samasuguste väärtuseelistuste väljakujunemiseks. Seetõttu on eriti oluline noorte inimeste tõrjutusriski vähendamine.
Sotsiaalset tõrjutust iseloomustab madal haridustase ja vähesed, juhutööde tegemisest saadud töökogemused, sotsiaalsete oskuste piiratus, rasked suhted vanematega. Noortele on vajalik pakkuda võimalusi iseseisvuda ja elus edasi jõuda ning selleks on vajalik nende jõustamine. Noorte jõustamisel ja eelduste loomisel sujuvaks iseseisvumiseks mängib olulist rolli noorsootöö. Otsese suhtluse ja mitmekesiste tegevuste kaudu noortega toimub pädeva noorsootöötaja abil eneseusu, sotsiaasete oskuste areng ja teadlikkuse tõstmine sujuvaks iseseisvumiseks, et mitte jääda arenguvõimalustest kõrvale.
Inimese suhtumist näiteks sisserändajatesse mõjutab sageli tema enda haavatavus ja positsioon ühiskonnas – kõrgelt kvalifitseeritud inimesed on sageli sisserändajate suhtes tolerantsemad. Samuti mõjutab hoiakuid varasem positiivne või negatiivne kokkupuude. Ka usaldus institutsioonide vastu võib mõjutada suhtumist teistesse inimestesse ja inimeste rühmadesse. Inimesed, kes usaldavad poliitilisi institutsioone, õigussüsteemi ja politseid, on sisserändajate suhtes samuti tolerantsemad.
Suhtumiselt LGBT inimestesse on Eestis OECD uuringu kohaselt Euroopas Läti ja Türgi ees tagantpoolt kolmandal kohal. Arengukava eesmärk ei ole tegeleda ainult ühe või teise ühiskonnagrupi muredega (eesmärk, et kõigil oleks linnas hea elada), ent madal sallivus ühe grupi suhtes võib näidata suuremaid sidususprobleeme.
Millised aspektid veel mõjutavad inimeste hoiakuid endast erinevatesse inimestesse?

Millised aspektid veel mõjutavad inimeste hoiakuid endast erinevatesse inimestesse?

64_Sea_Renee Altrov_563079
Iseseisev toimetulek

Iseseisev toimetulek algab tööhõivest ja sissetulekutest. Kõrge tööhõive ja kõrge keskmine palk on parimad vaesusriski ennetajad.

Sõltumata töökoha olemasolust, võib inimestel erinevatel eluperioodidel olla vaja erinevat tuge: näiteks kui perre sünnib laps, kui keegi peres vajab hoolt või on tuge vajav inimene päris üksi. Iga toe vajadus on iselaadne ja linn lähtub iseseisva toimetuleku soodustamisel inimese vajadusest. Linna toetavad teenused on kujundatud nii, et need aitavad inimesed abi vajamise olukorrast välja: nii, et abi vajamise aeg oleks pigem ajutine ja et inimene oskaks end ka ise aidata.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • Osakaal väikelastega peredest, kelle sissetulek ületab vaesuspiiri, kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • Pikaaegsete töötute määr Tallinnas väheneb
  • NEET (mittetöötavate/mitteõppivate) noorte arv väheneb
  • toimetuleku ja sissetulekust sõltuvat toetust saavate isikute arv väheneb?
ME TUNNEME END HÄSTI
  • Elanikkonna kihistumine (Gini koefitsient) on võrreldav Põhjamaade linnadega
  • Teenuste lähedus kodule – päevategevused on korraldatud igas asumis
  • Kodutute arv ei kasva
SELGITUS

Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas on võimalik kirjeldada vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalset tõrjutust iseloomustava materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu.
Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast ehk ligi 295 000 inimest, mis on Euroopa Liidu keskmisest (u 17%) suurem. Eesti olukorda iseloomustab märkimisväärne regionaalne erinevus. Kui Põhja-Eestis oli 2017. aastal suhtelise vaesuse määr 16,8%, siis Kirde-Eestis oli sama näitaja poole suurem (34,6%). Probleem on terav nii eakate (47,5%) kui ka töötute (52,3%) seas, kellest 2017. aastal elasid suhtelises vaesuses ligi pooled. Suhtelises vaesuses elavate laste (0–17aastased) osakaal oli 15,9% ning see on langustrendis. Absoluutses vaesuses elas 2017. aastal 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest. Laste (0-17) absoluutse vaesuse määr oli 2017. aastal 3,2%, mis on viimase kümne aasta madalaim. Tallinna kohta eraldi andmeid pole.
Kui elanikkonnas tervikuna on absoluutses vaesuses ja sügavas materiaalses ilmajäetuses elavate inimeste osakaal enam-vähem sama suur, siis puudega inimeste seas on sügava materiaalse ilmajäetuse määr tunduvalt kõrgem kui absoluutse vaesuse määr. Puuetega inimeste materiaalse ilmajäetuse määr (2017. a 22,2%) on ligi kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal (2017. a 11,6%). See on tingitud nii puudega inimeste vähenenud võimalustest endale sissetulekut teenida kui ka puudest tingitud lisakuludest. Puudega inimestest elas 2016. aastal suhtelises vaesuses 41,2% ning vähenenud töövõimega inimestest 29,5%. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_vahendada_uhiskondlikke_lohesid_03_2019.pdf
Naiste suurem ja vanusega süvenev vaesusrisk annab Eestis tunnistust vaesuse feminiseerumisest. Selle peapõhjuseks võib pidada Eesti suurt soolist palgalõhet, mis on Euroopa Liidu riikide võrdluses ühtlasi suurim, ning naiste ja meeste majanduslikku ebavõrdsust. Täiendavalt rolli mängivad ka naiste ja meeste oodatava eluea märkimisväärsetest erinevustest tingitud leibkonnastruktuuri muutused. Nii moodustavad vanemaealised naised valdavalt üheliikmelise leibkonna, kelle kulutuste suhteline tase võrrelduna sissetulekutasemega on kõrgem kui näiteks kahe (täiskasvanud) liikmega leibkondadel. Vaesuse feminiseerumine osutab vajadusele hinnata sotsiaalkindlustusskeemide soolisi mõjusid.
Vanemaealiste, 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, kuid absoluutses vaesuses ehk allpool arvestuslikku elatusmiinimumi elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on isegi väiksem.
Laste, 0–17-aastaste ja tööealiste, 18–64-aastaste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse näitajad langesid 2013. aasta näitel suures osas kokku, kuna lapsed elavad peamiselt tööealiste leibkondades. Nii elas lastest ja tööealistest 2013. aastal absoluutses vaesuses kümnendik, sügavas materiaalses ilmajäetuses ca 7–8% ning allpool suhtelise vaesuse piiri viiendik. Suhtelises vaesuses elavate laste (0–17aastased) osakaal oli 15,9% ning see on langustrendis.
2018. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse poolt tellitud Statistikaameti kokkuvõtte põhjal on Tallinnas NEET noorte arv 2015-2017 aasta jooksul olnud vahemikus 6,2-8,5% Tallinna noorte koguarvust vanuses 15-26. 2019. aasta märtsis liitus Tallinna Spordi-ja Noorsooamet STAR liidesega, mille andmetel on Tallinnas hetkel kokku 5248 NEET noort, mis moodustab 8,8% Tallinna noortest vanuses 15-26.
2013. aastal anti SA Poliitikauuringute Keskus Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös välja poliitikaülevaade, kust saab ülevaate NEET noorte teemast Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega (vt lk 6, Joonis 3. Euroopa riikide jagunemine NEET-noorte struktuuri alusel). Ühtlasi on välja toodud, et Eurofoundi arvestuste põhjal oli NEET-noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas üle 100 miljardi euro, mis moodustab ligikaudu 1,1% nende riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis olid vastavad näitajad 238 miljonit eurot ja 1,5% SKT-st (Noored ja NEET-noored Euroopas, 2012).Enamik hoolekandeteenuseid vajavad mahu kasvatamist kui ka kättesaadavuse parandamist. Selleks, et abi saaksid need, kes seda kõige enam vajavad ja et teenused aitaksid abivajajat abivajamise olukorrast välja, on vajalik tegeleda abivajaduse põhjaliku hindamisega. Kui inimene vajab, tuleb talle ka pikaajalist individuaaltuge pakkuda, sh eriti NEET noortele.

Millised aspektid veel mõjutavad inimeste hoiakuid endast erinevatesse inimestesse?

1887_Laboratory at Univesity of Tartu Institute of Technology_Renee Altrov_8048379-min
Vajadus kõrvalabi järele

Hoolimata soovist tagada inimestele võimalikult kaua iseseisev toimetulek, jääb alati inimesi, kes vajavad ühiskonna pidevat hoolt.

Inimväärikus on tagatud kõigile läbi hästi korraldatud (inimestele lähedal ja kättesaadavad) avalike teenuste ja vajadusel vältimatu sotsiaalabi kaudu. Püsiva kõrvalabi vajaduse korral osutab linn vastavalt hinnatud abivajadusele teenuseid. Omastehooldaja asendusteenuse maht Tallinnas hästi kättesaadav, seega neid, kes soovivad tööle minna ja seda ka saavad, on järjest rohkem.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud kasvavad
  • Teenuste saajate rahulolu teenuste kvaliteediga kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • Lähedaste hoolduskoormus väheneb
SELGITUS

Ööpäevaringse erihooldusteenuse (s.o. täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil) kättesaadavus on madal teatud sihtgruppide osas – agressiivsetele klientidele ja dementsetele on kohti väga raske saada; riigi finantseeritud erihoolekandeteenustele on pikad järjekorrad – aastates ning abi saamist peab toetama kohalik omavalitsus. Erihoolekande arengukavas aastateks 2014-2020) on toodud erinevaid analüüse ja statistikat ning prognoose psüühikahäirega inimeste arvu suurenemisest nii Eestis kui maailmas ja osakaalu puudega inimeste üldarvust. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2018. aasta juunikuu seisuga Harjumaa piirkonnas 175 psüühikahäirega inimest, kellel on tuvastatud suur hooldus ja järelevalve vajadus (F72 ja F73 diagnoosiga), kuid kes ei saa hetkel ühtegi erihoolekande teenust.

Millised aspektid veel mõjutavad inimeste hoiakuid endast erinevatesse inimestesse?

23_Family Dinner_Iris Kivisalu_1197379
Perevägivallast vaba elu

Üheks suureks probleemiks, mis õnneks on hakanud vaikimisemüüri tagant välja tulema, on lähisuhte vägivald. Tegemist on levinud sotsiaalse probleemiga, mis toimub inimeste privaatelu sfääris, lähedaste inimeste vahel ja on avalikkuse eest varjatud.

Lähisuhtevägivald on kompleksne probleem, kuhu on haaratud kõik pereliikmed kas kannatajate või pealtnägijatena. Tallinnas on abiavajajatele kättesaadavad mitmed teenused, mille eesmärgiks on, et kannatanud saaksid abi lähtuvalt vajadustest ja uue, ilma vägivallata elu alustamine oleks võimalik.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • Süüteod partneri, perekonna ja alaealiste vastu (arv) vähenevad
SELGITUS

Statistika näitab, et Eesti elanikel on probleeme lähisuhetega (süüteod perekonna ja alaealiste vastu on kasvutrendis – 176 juhtumit 2016.a). Kui raskemate ja avalikus ruumis toime pandud kuritegude osakaal on viimasel kümnendil vähenenud, siis järjest enam jõuab menetluseni perevägivalla juhtumeid.
Veidi enam kui iga kümnes kuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. 2018. aastal registreeriti Eestis 3607 perevägivalla kuritegu, mis ei pruugi sisaldada kõiki registreeritud perevägivalla juhtumeid. Sagenenud on juhtumite kuritegudena registreerimise praktika. 87% perevägivalla kuritegude toimepanijatest olid mehed ja 80% ohvritest naised. Harjumaal registreeriti 10 000 elaniku kohta 26 perevägivalla kuritegu. Veidi enam kui neljandikul juhtudel on perevägivalla kuritegude pealtnägijateks lapsed. 100% seksuaalse ahistamise ohvritest olid naised, neist 75% ahistas endine elukaaslane või abikaasa. Kasvanud on kriminaalmenetluses ohvri kaitseks mõeldud ajutise lähenemiskeelu taotlemine (2017. aastal 25 taotlust, 2018. aastal 63 taotlust).
Pere- ehk lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed.
Soolise ebavõrdsuse üks ilmingutest on perevägivald, mille statistika on püsinud suures osas muutumatuna. 2018. aastal moodustas perevägivald vägivallakuritegudest 44%. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Kuigi peamiselt on vägivallatsejateks mehed, võivad vägivallatsejateks olla ka naised, seda nii oma elukaaslase, laste kui teiste lähedaste isikute suhtes.
Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et lähisuhtevägivalla all kannatavad ka teised haavatavad sihtrühmad, sh eakad ja puuetega inimesed. Paljud eakad ei soovi või ei suuda rääkida oma kogemusest. Paljud ei saa isegi aru, et on sattunud vägivalla ohvriks. 2009. aastal läbi viidud “Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu” tulemuste kohaselt oli viiendik puudega inimestest on viimase kolme aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda (neist 23% Tallinna elanikud). Ohvrite osakaal oli kõige suurem nooremate ja psüühikahäirega (39%) inimeste hulgas.
Kohtinguvägivalda, mis on üks lähisuhtevägivalla vorm, esineb ka noorte seas. Seega on vajalik selgitada noortele paarisuhtevägivalla vorme ja selle toimemehhanisme, samuti tõhustada seksuaalharidust, eelkõige seda osa, mis puudutab seksuaalsuhete loomist ning suhtega nõusoleku arvestamist. On soovitav, et ennetusprogramm käsitleks soosuhteid, stereotüüpseid soorolle ning vägivalda toetavaid hoiakuid ning nende seost paarisuhtevägivallaga.
Lähisuhtevägivalla ohvrite seas mehi (ka lastega isad), Paljude meeste jaoks on lähisuhtevägivalla ohvrina abi saamine väga keeruline. Mitte ainuüksi põhjusel, et seda olukorda on neil enda jaoks keeruline teadvustada ja ära tunda, aga ka seetõttu, et nad armastavad oma partnerit, neil on häbi, neil on mure laste pärast, või lihtsalt ei teata, kelle poole pöörduda. Samuti on ohvrite seas muukeelseid elanikke, kes ei pruugi iseseisvalt abini jõuda. Eelpoolmainitud sihtrühmade osas on oluline, et neile oleks loodud ligipääsetavus vajaliku abini.
Kui peres on alaealised lapsed, siis ka nemad on alati vägivalla ohvrid. Vanematevahelist vägivalda pealt kuulnud või näinud lastele avaldab see tõsist psühholoogilist mõju, kujundades neis arusaamu peresuhetest ja soorollidest ning luues soodsa pinnase vägivallamustri edasikandumiseks põlvest põlve.
Lähisuhtevägivalla puhul on oluline esmatasandi ennetus eesmärgiga vähendada vägivaldsete intsidentide arvu juba enne seda kui need tekkida jõuavad. Noortele suunatud ennetustegevuste eesmärkideks on ära hoida vägivalda noorte noorpõlve lähi- ja paarisuhetes ning ära hoida vägivalda suhetes täiskasvanuna. Kuna ennetusprogrammide eesmärk on lõpetada teatud liiki käitumine veel enne kui see algab või on juurdunud, on otstarbekas alustada vägivallaennetusega kui elanikkond on noor. Lastele ja noortele suunatud esimese taseme ennetustegevused on efektiivsed, kui nad on läbi viidud koolipõhiselt, sest paljud vägivallavormid on seotud õpilaste vaheliste suhetega (koolikiusamine, kohtinguvägivald, seksuaalne ahistamine) nii kooli territooriumil kui mujal. Lisaks seetõttu, et kõik lapsed käivad koolis, mis tähendab, et ainult niimoodi on võimalik ellu viia kõigile suunatud ennetustegevusi eristamata lapsi ja noori (Linno jt, 2014).
Perevägivalda „pärandatakse” põlvkonnalt põlvkonnale: lapsed õpivad oma vanematelt vägivaldset käitumist ja lõpuks kujuneb aja jooksul välja lõputu ahel. Perevägivalla üheks tekkepõhjuseks on alkoholi tarvitamine, samuti ka naiste vähene majanduslik iseseisvus. Minevikus kogetud vägivald, hülgamine või seksuaalne kuritarvitamine lapsepõlves on aluseks isiksuse profiili kujunemisel, mida iseloomustavad ebaküpsus, vaenulikkus, oskamatus teistega suhelda, empaatia puudumine ning madal enesehinnang. Vägivaldset käitumist mõjutab oluliselt isiksusetüüp ja üleskasvamiskeskkond. Osa ohvritest ja vägivallatsejatest soovivad või vajavad abi ning selleks peavad olema loodud võimalused. Siin aitavad kaasa kohalikud laiapõhjalised tugivõrgustikud ja tugiteenused (turvakoduteenus, sh meesohvritele, ema-lapse turvakodu teenus, psühholoogiline nõustamine ja kriisiabi jt), samuti kohaliku omavalitsuse koostöö riigiga (naiste tugikeskuse teenus, seksuaalvägivalla kriisiabikeskus, ohvriabi teenus ja kriisitelefon, juhtumipõhine võrgustikutöö MARAC mudelit kasutades, kodust eemaldatud vägivallatsejatele elamispinna võimaldamine jm.), teiste kohalike omavalitsustega (nt vägivallaohvritest naiste toetamisel), teiste teenuseosutajatega (programmid, projektid, erasektori teenused), politsei ja prokuratuuriga jt oluliste osapooltega. Õigeaegne abi hoiab ära korduvaid vägivallajuhtumeid, ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse.
Varjupaigad pakuvad naistele ja lastele sellist laadi toetust, mis võimaldab neil oma traumeerivate kogemustega tööd teha, lõpetada vägivald, võita tagasi eneseaustus ning panna alus iseseisvale, iseenda valikutest lähtuvale elule. Naiste varjupaigad pakuvad kriisiabi ja nõustamist, toetust kõikide vägivallakogemusega seotud probleemidele. Naiste varjupaikadel on ka ühiskondlik roll: need püüavad tegeleda avalikkuse teavitamisega lähisuhtevägivallast, teha koostööd ja pakkuda koolitusprogramme.

Millised aspektid veel mõjutavad inimeste hoiakuid endast erinevatesse inimestesse?