TALLINN 2021+ | 7. — Tervelt elavate inimeste linn
110
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-110,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

7. — Tervelt elavate inimeste linn

Hea tervis algab tervislikus ja mitmekülgses argipäevas, milles on piisavalt liikumist, tervislik toitumine, turvatunnet pakkuvad inimsuhted ja eneseteostust võimaldav töö. Hea tervis ei ole eraldiseisev eesmärk: terve arengukava toetab tallinlaste teadlikku tervisekäitumist, sest heast tervisest sõltub kogu meie heaolu.

Mida arvad Sina, mida peaks linn tegema ja mida peaksid tallinlased tegema, et parandada oma tervist?

Milline peaks olema linna osa haiguste ennetamisel ja ravi kättesaadavuse tagamisel?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
HEA TERVIS
  • tervena elatud aastate arv kasvab
  • linlaste hinnang oma tervisele paraneb
KÕRGE KONKURENTSIVÕIME
  • palga vabalt kulutatav osa suureneb
HEAD INIMSUHTED
  • rahulolu suhetega suureneb
  • ennast tõrjutuna tundvate inimeste osakaal väheneb
ROHKEM KVALITEETSET AEGA
  • vaba aja hulk suureneb
  • rahulolu vaba aja veetmise võimalustega suureneb
1
Tallinlased on terved ja elavad kaua

Tallinlased on nii vaimselt kui füüsiliselt terved ning nendega juhtub aasta aastalt vähem õnnetusi. Langeb linlaste suremus südame-veresoonkonna haigustesse, pahaloomuliste kasvajatesse ja õnnetusjuhtumite tagajärjel.

Terviseteadlikkuse ja tervise enesehinnangu tõus aitab kaasa vaimse tervise häirete vähenemisele. Moodsa aja haigused (näiteks stress, depressioon, käitumishäired) ja riskitegurid (näiteks ülekaalulisus) ei ole enam nii aktuaalsed.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • Haigestumine südame-veresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja kroonilistesse mittenakkuslikesse haigustesse väheneb Euroopa keskmisest kiiremini
  • Laste psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus väheneb
  • Suremus südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate, õnnetusjuhtumite/mürgistuste, traumade ja kroonilistese mittenakkuslikese haiguste tagajärjel väheneb Euroopa keskmisest kiiremini
  • Laste ja noorte surmajuhtumite arv väheneb
  • Ülekaalulisus ja rasvumine kõigis vanuserühmades väheneb
  • Psüühika- ja käitumishäirete arv väheneb
  • Olme sh. koduõnnetuste arv väheneb
  • Tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste arv väheneb
SELGITUS

Tervisesse investeerimine vähendab vaesust, aitab kaasa riigi majanduse kasvule, inimkapitali tugevdamisele ja töö produktiivsusele. Terve inimene on suurema töövõimega, tema kulud haiguste raviks, haigushüvitisele ja sotsiaaltoetustele on väiksemad. Inimeste kehv tervis piirab majanduskasvu eelkõige järgnevatel põhjustel: suurendab tõenäosust varem pensionile jääda; vähendab tööturul osalemist; vähendab töötundide arvu ja sissetulekut; suurendab riigi kulusid seoses haiguste ravi ja rehabilitatsiooniga
Tervena elatud aastate arv on täna Harjumaal naistel 59,7 (kogu Eestis 57,8) ja meestel 57,9 (kogu Eestis 54,2 aastat).
Inimese enda antud hinnang oma terviseseisundile on oluline elukvaliteedi indikaator, mis peegeldab ennekõike heaolu ja sotsiaalset tervist, mitte haiguste puudumist. Tallinlaste tervisehinnang on Eesti keskmistest näitajatest mõnevõrra positiivsem. 16+ aastased tallinlased hindavad oma tervist väga heaks või heaks 61,5% (kogu Eestis 55%), halvaks või väga halvaks 10,8 % (kogu Eestis 13,7%). 16+ aastastest tallinlastest 9,3% ütlevad, et nende igapäevategevused on tervisest tulenevalt suurel määral piiratud ning 19,6% ütleb, et igapäevategevused on mõningal määral piiratud.
Haigestumus 2017 aastal psüühika- ja käitumishäiretesse oli 11,67 saja tuhande elaniku kohta; 2009. aastal diagnooside kohaselt – 12,48 Tervise Arengu Instituut). Eraldi on TAI uuritud kooliõpilaste depressiivsete momentide esinemist 2013/14 õppeaastal. 2017/18 õppeaasta uuringu tulemused tulevad 2019.a lõpus. Kooliõpilaste uuringu alusel on depressiivseid momente esinenud enam mitte-eestlaste hulgas (vt Tallinna terviseprofiil lk 25, Tabel 3.4).
Statistika näitab, et peamised tallinlaste enneaegse suremuse põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja õnnetusjuhtumid/ mürgistused/ traumad. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et nende juhtumite arv 100000 elaniku kohta vahemikus 2009-2017 on langenud. Suremuskordaja südame-veresoonkonna haigustesse (100 tuhande elaniku kohta suremuskordaja 2017 aastal 623,08 ja 2009 aastal- 849,18 – languses) ; suremuskordaja kasvajatesse vastavalt 2017 aastal – 293,46 ja 2009 aastal – 298,01; õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu 64,03 elanikku 100 tuhande elaniku kohta 2017 aastal ja 98,28 elanikku 100 tuhande elaniku kohta aastal 2009). Esmashaigusjuhud psüühika- ja käitumishäirete tõttu 2016 aastal – 30113 juhtu; 2009 aastal – 26331 juhtu. Südame-veresoonkonna haigusjuhud 2016 aastal – 26725 juhtu; 2009 aastal – 26055 juhtu. Vigastuste ja mürgituste esmasjuhud on vähenenud – 2016 aastal – 74440 juhtu; 2009 aastal – 89746 juhtu.
Krooniliste haiguste (astma, diabeet) või krooniliste haiguste riskitegurite (ülekaalulisus, vererõhu kõrgenemine) esinemissagedus laste ja noorte hulgas on kasvutrendis. Samuti on suur laste ja noorte suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu.

2
Linlaste tervislikum eluviis

Piisav liikumine, mitmekülgne ja tasakaalustatud toit ning turvaline elukeskkond on olulised tervisemõjurid. Tallinna linnaruum on võimalikult saastevaba ja soodustab õues viibimist ning erinevaid aktiivseid tegevusi.

Linn tagab, et tervislik toit ja toiduained on kättesaadavad kõikides linna lasteasutustest ja teistes linna asutustes, mille teenusega kaasneb toitlustus.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Aktiivseteks liikumisviisideks kulutatud aeg kasvab (sisaldab pendelliikumisele, liikumisharrastusele kulutatud aega ja muud aktiivset tegevust õues)
  • Linnaelanike terviseteadlikkus kasvab
  • Tasakaalustatud toitumisharjumustega inimeste osakaal kasvab
SELGITUS

Linn aitab kaasa elanike terviseteadlikkuse tõstmisele, aktiivsete liikumisviiside soodustamisele ja tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamisele läbi elukaare, sealhulgas tervisliku lasteaia-/koolitoidu kõigile lastele kättesaadavaks tegemisele.
Antud punkt võtab kokku Liikuvuse all oleva pendelliikumise ning spordi all oleva liikumisharrastuse ning lisab nendele juurde muu liikumisele ja aktiivsele õues tegevusele kuluva aja. Hetkel sellist summaarset liikumisele kuluvat aega me ei mõõda, kuigi on väidetud, et TAI ja EMOR-i tehtud liikumisharrastuse küsitlused käsitlevad lisaks „sportlikule“ tegevusele ka igasugust liikumist piltlikult öeldes „kuni prügiämbri välja viimiseni“. Seda tuleb siiski täpsustada, sest antud uuringud uurivad seda kui suur osakaal inimestest liigub vähemalt kaks korda nädalas pool tundi, mis tundub väga väike aeg.
Enamikul koolinoortel jääb normaalset füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata. Kuigi täiskasvanute tallinnlaste füüsiline aktiivsus on kasvanud (vähemalt 30 minutit tervisesporti kaks või enam korda nädalas teeb 40,6% meestest ja 37,7% näistest vanuses 16-64 .) on see siiski madal jäädes alla Euroopa keskmisele, , eriti vanemates vanusrühmades ning madalamates sotsiaalmajanduslikes rühmades.
Kui palju on „piisav liikumine“?
Vaesus on väga suur tervisemõjur, mõjutades nii toitumist, tervise enesehinnangut, vaba aja veetmise võimalusi jne. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal on Eestis kasvava trendiga. 2014 aastal oli ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal 52%; võrdluseks 2004 oli see osakaal 43,2%. Kui 18-24 aastaste meeste puhul on ülekaalulisi, rasvunuid kokku 31%, siis 25-29 aastatte vanuserühmas on see näitaja juba 55% ning 55–59-aastaste vanuserühmas lausa 87%. Naiste puhul on ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal 18–24-aastaste hulgas 19%, 22–25-aastaste hulgas 29% ning 55–59-aastaste hulgas 73%. Täiskasvanute näitajast kiiremini on aga kasvanud ülemäärase kehakaaluga laste osakaal.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 62% Eesti elanikest ülemäärase kehakaaluga ja umbes kolmandik elanikkonnast rasvunud (UK Health Forum Analyses, Obesity trend in WHO European Region), mistõttu tuleb senisest enam astuda samme, mis pidurdaks näitaja edasist kasvu.
Tervise Arengu Instituudi läbiviidud täiskasvanute tervisekäitumise uuringu (2015) tulemuste põhjal võib öelda, et tallinlaste toitumistavad on võrreldes 2008. aastaga muutunud tervislikumaks ja mitmed näitajad on Eesti keskmisest paremad. Kuid ülekaalulisuse ja rasvumise probleem kasvab Eestis endiselt. Aastatel 2008–2014 on ülekaaluliste (kehamassiindeks ≥ 25) meeste arv kasvanud 53%lt 57,9%ni ja naiste arv 44%lt 48,1%ni. Tallinnas on kõikides vanuserühmades mehed ülekaalulisemad kui naised. 19,9% Tallinna meestest ja 22,6% naistest on arstilt saanud kaalu langetamise soovituse.
Koolitoidu tähtsust lapse toitumises ei tohi alahinnata – organismile sobiv toit on vaimse ja füüsilise võimekuse seisukohalt ülitähtis. Üldjoontes vastab kõikides koolides toitlustamine sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ esitatud nõuetele. Koolitoit on kalendrikuu lõikes mitmekülgne enamasti kõikides koolides, erinevus kooliti on vähenenud. Koolieelsetes lasteasutustest jätkub järjepidev töö lapsesõbralikuma ning täisväärtuslikuma toidu pakkumiseks . Võrreldes varasemate aastatega pakutakse tunduvalt enam ja suuremat valikut värsket puu- ja köögivilja. Samas esineb teabe vähesust menüüdes, mõnes asutuses pakutakse ebatervislikke magustoitusid, kasutatakse värske toorme asemel pooltooteid (kalatoitude valmistamisel) jms.
Kui koolitoit on lastele tasuta, siis lasteaias tuleb täna lapsevanematel toidu eest maksta.

3
Linlaste väiksem riskikäitumine

Linlased on teadlikud sõltuvusainetega kaasnevatest riskidest ja teevad vähem endale kahju. Eriti oluline on laste ja noorte kõrge teadlikkus.

Mida soodsamad on lapse arengu- ja elutingimused ning mida toetavamad ja arvestavamad suhted peres, seda tervem ja produktiivsem on inimene täiskasvanuna. Alkoholismi, suitsetamise ja narkomaania leviku ennetamine on Tallinna tervisepoliitika üks prioriteete seostudes otseselt HIV ja AIDSi leviku tõkestamisega.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Tubaka ja tubakalaadsete toodete, alkoholi ning uimastite esmatarbijate keskmine vanus kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • Tubaka ja tubakalaadsete toodete, alkoholi ning uimastite esmatarbimise juhud vähenevad
  • Igapäevasuitsetajate (ka huuletubaka ja e-sigareti tarbimine) arv langeb
  • absoluutalkoholi tarbimine langeb
  • uimastite tarvitamine väheneb
  • HIV-nakkuse levik Tallinnas väheneb püsivalt
  • uute HIV-nakkuse juhtude arv linnaelanike hulgas väheneb
ME OLEME TERVED
  • noorte riskantse seksuaalkäitumise tase ei tõuse
  • uute HIV-nakkuse arv noorte hulgas ei suurene
  • Laste ja noorte kaasatus huvitegevusse ulatub 80%-ni
  • täiskasvanute riskantse seksuaalkäitumise tase ei suurene
  • uute HIV-nakkuste arv täiskasvanute ei suurene
SELGITUS

Selle vahel, millised on lapse- ja noorukiea arengutingimused ning inimese majanduslik ja sotsiaalne toimetulek täiskasvanuna, on tugev seos. Mida soodsamad on lapse arengu- ja elutingimused ning mida toetavamad ja arvestavamad suhted peres, seda tervem ja produktiivsem on inimene täiskasvanuna. Seetõttu on rahva tervise aspektist väga oluline, kuidas riik lastega peresid toetab.
Lapseeas saadud perekogemuse mõjul kujunevad tulevase täiskasvanu väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskus ja tervisekäitumine. Sotsiaalselt ja majanduslikult toetavast perekonnast pärit lastel on rohkem võimalusi osaleda eakohastes ja arendavates tegevustes ning omandada võimetekohast haridust. Parema sotsiaalse toimetuleku ja tervisekäitumise tõttu on need lapsed tervemad, elurõõmsamad, nende õpitulemused ja toimetulek ühiskonnas paremad.
Alkoholi tarbitakse sageli ja suurtes kogustes, kahjuks ka alaealiste hulgas alaealiste hulgas. Alkoholi tarbimine Eestis suurenes ühe täiskasvanud elaniku kohta 2017. aastal absoluutalkoholina 10,3 liitrini; mis on 0,1 liitrit enam kui 2016 aastal. (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018, lk 17) https://www.ki.ee
2016 aastal tarbis alkohoolseid jooke 83% elanikest, neist vähe tarbis 52%, mõõdukalt 26% ja palju 5%. Iseloomulik on intensiivne alkoholireklaam meedias ning ning alkoholi (k.a. õlu)rohke tarbimine rahvaüritustel. Alkoholi joobel on tugev seos vigastussurmades. Suitsetajate osakaal on suurem madalama sissetulekuga inimeste, mitteeestlaste ning töötute seas. Suitsetama hakatakse üha nooremas eas. Huuletubaka ja e-sigarettide tarbimine on noorte seas kasvanud.. Passiivse suitsetamise all kannatajateks on lapsed ja suitsetaja pereliikmed. Uimastite esmatarbijateks on üha sagedamini alaealised. Sõltuvusega kaasnevad probleemid, nagu terviseprobleemid, sõltuvusainete kuritarvitamine, majanduslik laostumine, sotsiaalne isoleeritus ning vägivald ja kuriteod. Uute narkootiliste ainete lisandumine turule on kiirenenud. Suurenenud on veenisiseselt narkootikume süstivate isikute arv, narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arv, stimulantide süstimine ja segatarbimine ning HIV-nakkuse levik veenisüstivate uimastisõltlaste seas. Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus on paranenud, kuid ei ole tagatud kõigile abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad. Lastepsühhiaatrite, lastekaitsespetsialistide ja sotsiaaltöötajate arv on ebapiisav ning nende töökoormus on suur. HIV levik Eestis on stabiliseerunud. Sellele on kaasa aidanud erinevad ennetustegevused (nt mobiilse süstlavahetusbussi teenus). Samas on on HIV-infektsiooni levik noorte, tavaelanikkonna ja kinnipeetavate hulgas muret tekitav. 2018 aastal registreeriti Tallinnas 82 uut HIV-kandjat. Suurimaks riskirühmaks on Eestis täiskasvanud vanuses 25–29 aastat (26,2%), 30–34 aastat (16,9%), järgnevad 35–39aastased (14,2%) ja 20–25aastased (10,8%). Nakatunute vanuse kasv viitab suuremale võimalusele saada nakkus perekonnasiseselt.
Kuigi suur osa tubaka, alkoholi ja umastipoliitikast on riiklik, teeb KOV lisaks positiivse keskkonna kujundamisele ka poliitika kujundamiseks nt ettepanekuid alkoholi kättesaadavuse reguleerimiseks ja asjakohaste sanktsioonide rakenduseks.

4-12
Tervislik töö- ja õpikeskkond

Suure osa ajast veedavad inimesed siseruumides. Töö- ja õpikeskkond mõjutavad oluliselt inimese vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist.

Seega on oluline, et ka meie sisekeskkonnast tulenevad terviseriskid oleksid väikesed. Haridusasutuste, büroode jt avalike hoonete planeeringud soosivad aktiivse eluviisiga inimese eelistusi liigelda jalgrattaga, kasutada treppe ja teha muid tervislikke valikud.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikku kuuluvate asutuste arv kasvab
  • Tervist Edendavate Lasteaedade  ja Tervist Edendavate Koolide võrgustikku kuuluvate koolieelsete lasteasutuste ja koolide osakaal kõikidest koolieelsetest lasteasutustest ja koolidest kasvab?
SELGITUS

Töö- ja õpikeskkond mõjutavad oluliselt inimese vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. Töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja).
Valdkonna probleemiks on lisaks inimeste vähene teadlikkus elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. Tööõnnetustest ja tööga seotud haigestumistest põhjustatud haiguspäevade arv ning sellega kaasnevad kahjud majandusele on suured. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning toote- ja toiduohutuse nõuete järgimine on paranenud, vajades pidevat järelvalvet. Elu-, töö- ja õpikeskkonnale juurdepääsetavus ja nende keskkondade kasutatavus ei ole tagatud kõigile ühiskonnaliikmetele, sh erivajadustega isikutele.
TEL-võrgustikku kuulub veidi üle 60% lasteaedadest ja ca 60% Tallinna koolidest. Tervise edendamine lasteaias ja koolis tähendab kõigi lasteaialaste ja õpilaste ning töötajate tervise ja heaolu süstemaatilist plaanikohast arendamist, nii et kõigil oleks meeldiv ja hea lasteaias või koolis õppida ja töötada. See tähendab, et suhted inimeste vahel, tunniplaan ja õppeasutuse kodukord, füüsiline keskkond, toitlustamine jne peaksid olema igaühele tervislikud, mitte ülemäärast stressi tekitavad või tervisekahjustusi põhjustavad.
Tervise edendamine töökohal on tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine. Oluline on, et sellesse panustavad aktiivselt nii tööandja kui ka töötajad. Peamised tegevussuunad: füüsilise, vaimse ja sotsiaalse töökeskkonna parendamine; töötaja tervise edendamine; organisatsiooni kui terviku arendamine; paikkonnapõhise tervisealase koostöö toetamine; sotsiaalse vastutuse jagamine. Tallinnas kasvas tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustikuga liitunud ettevõtete arv pidevalt 2014. aastani (127 tervist edendavat asutust aastal 2015). Eestis on kokku 240 TET-võrgustikuga liitunud ettevõtet või organisatsiooni.

Autor: Anete Palmik
Kõikidele abivajajatele kättesaadavad parimal kaasaegsel tasemel tervishoiuteenused

Esmatasandi üldarstiabi teenust osutavad perearstid ja nendega koos töötavad tervishoiutöötajad. Esmatasandi põhiteenuseid osutatakse ülelinnaliselt, kaasaegsetes tervisekeskustes. Eriarstide abi on võimalik saada mõistliku aja jooksul.

Tervisekeskused parandavad abi kättesaadavust ja kvaliteeti. Rajatav Tallinna Haigla pakub maailmatasemel meditsiiniteenuseid keerukamate juhtumite jaoks, seal töötavad parimad arstid, olemas on vajalik ja kaasaegne aparatuur ning haigla füüsiline keskkond on kaasaegne ning hästi ühistranspordiga ühendatud.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Rahulolu eriarstiabi kättesaadavusega paraneb
ME OLEME TERVED
  • Tervisekeskused ja haiglad on ühistranspordipeatusest mitte kaugemal kui 150-200 m
SELGITUS

Uuringute kohaselt mõjutavad inimeste tervist eluviis ehk käitumine 50%, pärilikkus 20%, keskkond 20%, ja tervishoiusüsteem 10%. Kuigi tervishoiu süsteemi osa on seega suhteliselt väike, on nendel juhtudel, kui meditsiinil abi on vaja, selle kvaliteet väga oluline. Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus.
Valdkonna peamised probleemid on ravikindlustuse piiratud tulubaas, mis elanikkonna vananemisest tulenevalt inimeste vajaduste suurenedes ning teenuste kallinedes ohustab tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust. Patsientide omaosalus on suhteliselt kõrge tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumisel, mis ennekõike ohustab krooniliste haigustega madalama sissetulekuga inimesi. Tervishoiuteenuste osutajate inimressursid ja infrastruktuuri võimsus on piiratud, vajadus kallihinnalise meditsiinitehnoloogia järele on pidev. Ravijärjekorrad eriarsti juurde on pikad. Rahvastiku vananemise tõttu on suurenemas vajadus hooldusravi/ hoolekande järele.
Linn roll seisneb eelkõige tervishoiuteenustele optimaalse ligipääsu tagamises läbi maa eraldamise eraarendustele, samuti arstidele-õdedele munitsipaaleluruumide võimaldamises, et noortel professionaalidel oleks hea stardipositsioon. 2015.aastal ei saanud vajaduse korral eriarstiabi 17,6 % küsitletutest, 2010 aastal 5,4% (Statistikaamet). 16+ aastastest harjumaalastest tõi 2017.a 1,8% välja, et ei saanud vajadusel perearstiabi, eriarstiabi ei saanud aga 17,2% ja hambaarstiabi 5,9%. Hinnang eelkõige eriarsti kättesaadavusele on märgatavalt kehvem kui kogu Eestis (kus 12,4% tõi välja, et ei saanud vajadusel eriarstiabi).
See viitab vajadusele tõsta elanikkonna teadlikkust, parandada tervishoiu korraldust, sh suunamist eriarstile ning teenuse täiendavat rahastamist.
Kohalik omavalitsus rahastab ravikindlustamatutele tallinlastele ambulatoorse ja hooldusravi osutamise ning krooniliste haigustega isikutele koduse õendusteenuse osutamise