TALLINN 2021+ | 6. — Head kodud ägedates kantides
108
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-108,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

6. — Head kodud ägedates kantides

Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus Euroopa suuremates linnades on kasvamas, ohustades nii sotsiaalset ühtekuuluvust kui ka stabiilsust tervikuna. Tallinn ei ole siin erand. Edukalt segunenud linnad on suurema õnnetunde ja innovatsioonivõimekusega, meelitavad rohkem investeeringuid ja kannatavad vähem kuritegevuse käes. Niisiis peaksime looma linnakeskkonda nii, et ükski sotsiaalmajanduslik grupp ei peaks vajalikuks teistest eristuda. Et kodukandi mitmekesisus pakuks uusi võimalusi ja lisaks sellele ägedust. Kättesaadav eluase ei ole üksnes taskukohane, vaid tähendab seda, et elukohad paiknevad ka elaniku jaoks soovitud piirkonnas ja keskkonnas.

Küsime Sinu käest, kuidas peaks linn aitama kaasa sellele, et kõigil linlastel oleks hea, inimväärikas kodu? Näiteks: kas peaks igas arenduses olema paar korterit madalama hinnaga?

Kuidas suurendada läbi eluasemepoliitika ühiskonna sidusust? Kuidas siduda erinevad sotsiaalmajanduslikud ja rahvus-rühmad nii, et see oleks kõigile meeldiv ja kasulik? Kas munitsipaalüürikorterid peaksid olema kättesaadavad laiemale ringile inimestest kui need täna on?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
SOBIV KODU
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma eluasemega, suureneb
  • elamispinna hulk elaniku kohta suureneb
KÕRGE KONKRENTSIVÕIME
  • palga vabalt kulutatav osa suureneb
VASTUTUS TULEVIKU EES
  • CO2 heide väheneb
HEAD INIMSUHTED
  • segregatsioon väheneb
  • ennast tõrjutuna tundvate inimeste osakaal väheneb
3
Rohkem sobivaid kodusid

Tallinna elanike arv kasvab ja Tallinnasse tuleb kodusid juurde. Elamispindade valik on mitmekesine, võimaldades erinevatel leibkondadel leida siin sobiv kodu.

Tallinna magamislinnaosade elukeskkonna kvaliteet paraneb, mis võimaldab vältida ruumilise segregatsiooni süvenemist ja väljaehitatud tehnilise ja sotsiaalse taristu kasutuseta jäämist. Tallinna nn „mägede“ ehitamist ei jätkata – nendesse piirkondadesse ehitatavad uued hooned on arhitektuurselt ja linnaehituslikult kvaliteedilt paremad (teist tüüpi).Linna poolt pakutavad kättesaadava hinnaga elamispinnad ei ole kontsentreeritud suurtesse tornidesse ega ühtedesse ja samadesse linnaosadesse.
Tallinnas suureneb eluruumide mitmekesisus sh suureneb privaatsete aedadega või terrassidega (korter)elamute osakaal elamufondist.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • hooviga (korter)elamute arv kasvab
OLEME OMA KODUDEGA RAHUL
  • erineva suurusega korterite arv ja erineva suurusega leibkondade arv on heas tasakaalus
  • ruutmeetri hinna ja sissetulekute suhe on heas tasakaalus
  • leibkonnaliikme kulutuste osakaal eluasemele ei ületa x% sissetulekust
  • Linnalt eluruumi taotlevate inimeste arv
SELGITUS

Tallinna elanike arv on kasvutrendis. Viimase 7 aasta jooksul on elanike arve kasvanud ca 5,5% (ca 23000 elanikku). Kõige kiirem on kasv olnud Kesklinna linnaosas (ca 17%), samuti Haaberstis, Kristiines ja Pirital (8-11%). Kasutusloa saanud uusehitiste pinda on samal perioodil juurde tekkinud ca 47m2 lisandunud elaniku kohta. Ca 88,5% Tallinna leibkondadest elab täna korterelamutes, eluruumi pinda elaniku kohta on ca 24 m2 (2017).
Londoni, Riia, Madriidi ja Vilniuse kõrval on erinevates uuringutes Tallinn välja toodud kui üks enim segregeerunuid pealinnu Euroopas. Süvenev monokultuursus pärsib majanduskasvu , innovatsiooni ja ühiskondlikku sidusust, mistõttu peab linn nendele küsimustele pöörama enam tähelepanu.
Uute elanike põlvkondade peale kasvamisega süveneb trend, et jõukamad pered otsivad endale uut, kvaliteetsemat elukohta vanadest, moraalselt vananenud magamislinnaosadest väljaspool – kas siis eeslinnade eramutes või uutes moodsates korterelamutes. Suurem osa peresid ei saa seda endale võimaldada. Jätkates senist valdavalt tururegulatsioonil põhinevat eluasemepoliitikat jäävad magamislinnaosadesse tulevikus elama pigem keskmise ja madalama sissetulekuga elanikkonnagrupid, mida toetab fakt, et lõhe keskmise brutokuupalga ja eluruumide keskmise m2 hinna vahel on kasvutrendis. Nendele elanikele tuleb tagada kaasaegsed elamistingimused, vähemalt miinimumtasemel, vältimaks linnaosade-sisest getostumise ohtu. 2015.a on Tallinna Ülikool (E.Terk, A.Keskpaik) viinud läbi uuringu „Tallinna elamispinnastsenaariumid ja „magamislinnaosade“ tulevik“. Uuringus pakutakse välja 3 tulevikustsenaariumit „Uus parem linn“ ehk uuesti hoonestamise, „Ida-Berliin“ ehk kompleksse renoveerimise ja „Suu sekki mööda“ ehk pikaajalise aeglase majanduskasvu võimalusega arvestamise stsenaarium. Kas linn peaks võtma planeerimisel aluseks või edasi töötama mõnega nendest stsenaariumitest, millisega?

Eesti, sh Tallinn eristub teistest riikidest/linnadest sellega, et meie eluasemefond on valdavalt eraomanduses. Seni on antud süsteem hästi toiminud ja elamispinna kättesaadavusele pigem positiivselt mõjunud. Kui elanikkonna kasvades ning uute turutingimustel ehitatud elamispindade arvu suurenemisel muutub taskukohane eluase järjest vähem kättesaadavaks. Teisalt moodustavad Tallinna elamufondis väga suur osa (võrreldes teiste Euroopa riikidega ebaproportsionaalselt suure osa) vabaplaneeringulised eraaedadeta suured korterelamud (nn magalapiirkonnad või magamislinnaosad). Ühelt poolt aitavad need suurpaneel-korterelamud kaasa eluaseme heale kättesaadavusele (madalad eluasemekulud ), samas on suureks probleemiks nn tihelielamise keskkonna moraalne vananemine, põhjustades süvenevat rahulolematust sealsete elutingimustega. Samuti puudub meil plaan kriisiolukordadeks, juhuks kui peaks olema vajalik suurem hulk inimesi ajutiselt ümber paigutada. Kuivõrd on võimalik ikkagi linnas leida taskukohane ja sobiv kodu erineva suurusega leibkondadel (sh vajadustele vastav suurus, planeering, asukoht, arhitektuur, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri kättesaadavus jms)? Mis jääb vajaka? Milline võiks olla siinkohal Tallinna suund?
Ühelt poolt aitavad linna sotsiaalmajad tagada eluaseme kõigile, teisalt süvendavad need segregatsiooni ja sellest tulenevaid probleeme konkreetsetes piirkondades.
Täna on munitsipaalüürikorterid kättesaadavad vaid väga väiksele arvule elanikest. Igal aastal annab linn üürile ca 300 korterit, nendest ca 10-20% noortele peredele ja linnale vajalikele töötajatele. 2017.a sai eluruumi ca 27% eluruumi üürimise taotlejatest, noortest peredest ja linnale vajalikest töötajatest sai vaid alla 2% taotlejatest.

Autor: Rasmus Jurkatam
Kodusid planeeritakse koos ühistranspordi, lasteaedade ja põhikoolidega ning hea avaliku ruumiga

Linn teeb investeeringuid avalikku linnaruumi ja taristusse eelistatult nendes kohtades, kus ta soovib arengut soodustada. Linna avalik ruum, sotsiaalsed teenused ja ühistransport vajavad kliente, et investeeringud õigustaksid.

Uued elamispinnad ehitatakse eelkõige sinna, kus on olemas kvaliteetne avalik ruum, vajalikud ühistranspordiühendused, rattateed, lasteaiad ja muud kodulähedased teenused, mis on oluline jätkusuutliku liikuvuse tagamiseks. Kus teenuseid veel ei ole, planeerivad linn ja era-arendaja need koos – ent ilma nendeta ei ehitata. Selleks kasutab linn transpordikorraldust, energiakasutust ning linna jaoks olulisi protsesse kirjeldavat 3D mudelit, mis aitab valikuid linlasele selgelt esitleda. Olulisemad elamuarendused on planeeritud Kesklinna, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosadesse.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
OLEME OMA KODUDEGA RAHUL
  • Kodude osakaal, mis on 300 m kaugusel ühistranspordipeatusest, x m kaugusel lasteaiast ja x m kaugusel põhikoolist
  • Kodude osakaal, mis on x m kaugusel heast avalikust ruumist
SELGITUS

Tallinnas on viimased 30. aastat ehitatud elamuid sinna, kus eraomanik on seda perspektiivikaks pidanud. Elamute puhul on rõhutatud ka reklaamides, et arendus „asub 10 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast“. Elamuehitus liigub järjest enam Tallinnast linna lähiümbrusesse. Ca 51% viimase 8 aasta jooksul Harjumaal kasutusloa saanud eluruumide pinnast (m2) on Tallinnas. Kui 2011.a moodustas kasutusloa saanud eluruumide pind 57% Harjumaal kasutusloa saanud eluruumide pinnast, siis 2018.a on osakaal vähenenud 53,5 %-le, jäädes vahepealsel perioodil veelgi madalamale (2013 41% ja 2014 49%).
Samas on Tallinna autostumine jõudnud sellisele tasemele, et häirib juba oluliselt muid heaks linnaks vajalikke eesmärke: kannatab tervis, linnaruum, keskkond, jätkusuutlikus ja nii edasi. Lasteaiaeas laste õpiränne linnaosade vahel on suhteliselt aktiivne, rändab 28% lastest. Oma elukohalinnaosa munitsipaallasteaias käib kõikides linnaosades enam kui pool lastest. Enim Lasnamäe (87%) ja Mustamäe (79%) lapsed. Kristiine linnaosa lastest kolmandik käib Mustamäe ja Kesklinna lasteaedades, Pirita lastest 2/5 Lasnamäe ja Kesklinna lasteaedades. Põhikoolieas laste õpiränne linnaosade vahel on mõnevõrra aktiivsem kui lasteaedades, rändab 34% õpilastest.
Arengukava seab eesmärgiks, et auto omamine ei ole kohustus – uute elamupiirkondade elanikel peab olema võimalus oma laps jala lasteaeda viia ja seejärel mugava ühistranspordiga tööle sõita.

237_Architecture_Maris Tomba_487221
Ligipääsetavad elamispinnad

Erivajadustega inimestele on piisavalt kohandatud elamispindu, mis koos ligipääsetava linnaruumiga võimaldab kõigil osaleda ühiskonnaelus. See tähendab eelkõige kortermajades liftide olemasolu ja nendele juurdepääsu ja siseruumide kohandamist vajadustele vastavaks. 

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • elamispindade eraturul kasvab ligipääsetavate korterite arv
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • oma kodus kinni olevate inimeste arv väheneb
SELGITUS

Arengukava üks keskseid väärtuseid on ligipääsetavus ning see puudutab otseselt seda, kuidas inimesed liikuma saavad. Puuduvad uuringud selle kohta, kui palju inimesi ei saa ilma liftita kortermajast välja. Ent seame eesmärgiks selle, et aastal 2035 oma kodus kinni olevaid inimesi enam ei oleks. Selle punkti peamine küsimus on see, kas kõik uued korterid peavad olema ligipääsetavad või tõstaks see korterite hindu sedavõrd, et omakorda satuks ohtu nende taskukohasus. Teisel juhul on küsimus, kus ja kui palju peab kohandatud elupindu olema ja kuidas tehakse need kättesaadavaks just erivajadustega inimestele.

Autor: Tõnu Tunnel
Tallinna kodud on kvaliteetsed ja energiatõhusad

Kodude renoveerimisel on säilitatud piirkonna eripärad. Aina rohkem Tallinna kodusid on projekteeritud ja ka ümber ehitatud energiatõhususe ja -sõltumatuse põhimõttest tulenevalt, kasutusele on võetud uudsed soojustehnoloogiad ning vähese heitmega energiakandjad.

Ühistuline ja autonoomne tegevus võimaldab jõuda suurema energia tootmiseni kohapeal, selle kaudu ka puhtama energia ja suurema energiajulgeolekuni. Energiaallikaid kombineeritakse ja energiat säästetakse igal võimalusel. Tallinnas on rohkelt kaasaegseid ja põneva arhitektuuriga puitmajasid. Kõigil uutel elamutel on olemas mugavad jalgrataste, lastekärude ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad, eelistatult tänava tasandil.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD suurenevad
  • terviklikult rekonstrueeritud hoonete arv kasvab
  • energiatõhusate hoonete osakaal kasvab
  • uutes arenduspiirkondades madalatemperatuurilise kaugkütte kasutamise osakaal kasvab
  • majapidamiste osakaal, mis toodavad osa (määr sõltub linna poliitikast) tarbitud energiast ise, kasvab
  • puitmajade osakaal kasvab
OLEME OMA KODUDEGA RAHUL
  • lokaalsele koostootmisele (nt maagaasi või ahiküttelt) üle läinud kortermajade arv aastaks 2030
  • jahutussüsteemide olemasolu uutes arenduspiirkondades
SELGITUS

Linnakodaniku energeetika tegeleb korraga nii energia julgeoleku, energia säästmise kui elanikkonna energia-iseseisvuse kasvatamisega. Kiiresti arenevate energia tootmise, säilitamise ja muundamise tehnoloogiate ajastul on otstarbekas, et võimalikult paljud majapidamised toodaksid osa oma energiast ise ning ülejääv energia müüakse võrku. See tekitab lisaks energia säästule ka iseteadliku energiatootja: oma elu perenaise ja -mehe.