TALLINN 2021+ | 5. — Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline pealinn
100
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-100,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

5. — Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline pealinn

21. sajand armastab julgeid visioone ja Tallinn-Helsingi kaksiklinn on just selline. Me ei räägi siin lihtsalt tunnelist kui liikumisvõimalusest, vaid Tallinna majandusruumi suurusest ülemaailmse konkurentsi kontekstis. Kaksiklinn tähendab võimalust olla suurem, kui me rahvaarvult oleme. Koostöövõrgustik ei piirdu Läänemere ruumiga, vaid head välissuhted ja -koostöö on ka teiste meie majanduse ja ettevõtete jaoks oluliste turgudega.

Küsime Sinu käest, hea linnaelanik, mida peaks Tallinn suurema konkurentsivõime tegemiseks endale eesmärgiks seadma? Kas Tallinn peaks ettevõtlust toetama konkreetsete meetmetega või piisab sobiva linnakeskkonna loomisest?

Kuivõrd peab linn tegelema vähesest turunõudlusest ja kvalifitseeritud tööjõupuudusest tulenevate probleemidega, mis teadupoolest piiravad ettevõtete investeeringuid T&A tegevustesse?

Millise profiiliga ja kui palju välisspetsialiste vajame? Kus on peamised takistused talentide tulekul? Milliseid võimalusi näed Tallinna ja selle lähialade (majandusliku) koostoime suurendamiseks ja rahvusvahelise atraktiivsuse kasvatamiseks? Tallinn kui kogu Eesti doonor – kuivõrd ja mil moel peaks Tallinn panustama kogu Eesti arengusse?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
KÕRGE KONKURENTSIVÕIME
  • töökohtade lisandväärtus suureneb
  • palga vabalt kulutatav osa suureneb
VASTUTUS TULEVIKU EES
  • CO2 heide väheneb
  • energia kulu ühe EURo lisandväärtuse loomiseks väheneb
SOOV ÕPPIDA
  • osakaal inimestest, kes osaleb elukestvas õppes, suureneb
  • töötajate oskused vastavad tööturu vajadustele
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma elukeskkonnaga, suureneb
  • avaliku ruumi kasutamine suureneb
2392_Seaplane Harbour_Andres Teiss_471014
Ühendatud pealinnad

Kaksiklinn ühendab mõlema pealinna tugevused ja pakub inimestele võimaluse elada ühes ning töötada, õppida ja käia näiteks kontserdil teises linnas. Ettevõtetele pakub see võimaluse luua tooteid ja teenuseid 2,5 miljonile inimesega linnastule ning mõlemad linnad suurendavad oma majanduslikku ja kultuurilist atraktiivsust terves maailmas. Samuti mitmekordistab kaksiklinn arenguks vajalike kiirete ühenduste arvu.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • regiooni rahvusvaheline konkurentsivõime suureneb
  • äri- ja kultuurilised sidemed Harjumaa ja Uusimaa vahel suurenevad (nt ühisosaga projektide/ tegevuste/ struktuuride arv; täpne mõõdik vaja välja töötada)
  • igapäevaste reisijate arv kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHENEVAD
  • ühendusaeg Tallinna – Helsingi vahel väheneb (ühenduskiirus minutites)
TALLINN ON KONKURENTSIVÕIMELINE
  • on olemas terviklik visioon kaksiklinna idee elluviimiseks
SELGITUS

2018. aastal korraldas Tallinna Ettevõtlusamet Interreg Baltic Sea Region projekti “Smart-up BSR” raames Aalto Ülikooli eestvedamisel koostatud stsenaariumite (https://smartup-bsr.eu/wp-content/uploads/2018/04/The-Future-Review-material-for-the-swots.pdf) SWOT analüüsi töötoa (Tallinna SWOT töötoa kokkuvõte: https://smartup-bsr.eu/wp-content/uploads/2018/04/Report-on-SWOT-Tallinn.pdf ). Töötoas rõhutati, et kuna Eesti on rahvusvahelistunud suuresti Tallinna kaudu, on avatus Tallinna jaoks ülioluline ning linn peab tähelepanelikult jälgima arenguid, mis võivad kaasa tuua üleilmse majanduse, kaubanduse, mobiilsuse, virtuaalkeskkonna jmt piirangud, blokistumise või enesessetõmbumise. Toodi välja, et suur rõhk peab olema kokkumängul ja kooskõlal Soome ning Skandinaaviaga – selge sõnum „me oleme koos“ on väga vajalik. Seetõttu on oluline liikuda järjest enam projektipõhisest koostööst ideepõhise koostöö poole.
EL-st tuleb vaadata ka väljapoole ning siin aitab kaasa meie kaasarääkimise kogemus ja võimekus. Linnade koostöö näib siin lihtsam kui riikide oma, kuid vaja on langetada strateegiliselt tähtsad otsused selles osas, kellega koostööd teha. Tuleb arvestada, et maailmamajanduse kasvutsenter on liikumas Aasia riikidesse. Pikemas perspektiivis oleks meie jaoks võimalus olla transiidikoridor Soomest Euroopasse.
Tallinna ja Helsingi linnapead allkirjastasid 2018.a mais vastastikuse mõistmise memorandumi https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=138963&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp , milles on esitatud linnadevahelise koostöö peamised sihid ja tegevuskava. Siiani on aga tegevuskava rakendamine väga projektipõhine ning terviklikku visiooni kaksiklinna-idee elluviimiseks ei ole.

Autor: Rasmus Jurkatam
Ettevõtlik targa töö linn

Tallinn on tuntud kui targa töö linn. Tarka tööd toetab eelkõige tehnoloogia kiire areng, tootmise digitaliseerimine ja robotiseerimine, elukestev õpe, hea keeleoskus, maailmatasemel teadustegevus, samuti äritegevuseks sobiv taristu, läbipaistev, usaldusväärne ja kiire asjaajamine.

Tallinna majanduses on suur osa peamiselt väikeettevõtetel. Inimesed tahavad, julgevad ja saavad ettevõtlusega tegeleda. Üha rohkem tekib juurde globaalse haardega iduettevõtteid, kes eristuvad oma ambitsioonikuse ja innovatiivsuse poolest. Tööjõumahukad ärimudelid on asendunud teaduspõhiste, ressursisäästu võimaldavate ärimudelitega, mida toetab digitehnoloogiate (sh tehisintellektil põhinevate lahenduste) aktiivne integreerimine ettevõtlussektoris. Ettevõtete koostöö Tallinna tegutsevate teadusasutustega võimaldab rakendusuuringute baasilt tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Globaalsetesse väärtusahelatesse haaratud tööstus- ja tehnoloogiaettevõtted pakuvad rohkem stabiilseid töökohti ning toovad kaasa suuremaid välisinvesteeringuid. Erineva profiiliga töökohtade olemasolu suurendab elanike võimalusi leida kvalifikatsioonile vastav kõrge lisandväärtusega töökoht. Tallinnas ja selle lähiümbruses on hästi toimivad logistika-, tööstus- ja tehnopargid, mis on rajatud piirkondadesse, kus on tagatud töötajate ning kaupade mugav juurdepääs ning liikumine.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Teadmismahukate, tehnoloogial põhinevate töökohtade osakaal kasvab
  • ettevõtete tootlikkus kasvab (Tunnitootlikkus 20+ töötajaga ettevõtetes SKP alusel võrreldes EL28 keskmisega kasvab)
  • välisinvesteeringute toel loodud ettevõtete/töökohtade arv kasvab
  • Ekspordivõimekus kasvab
  • õpilasfirmade arv kasvab
TALLINN ON KONKURENTSIVÕIMELINE
  • uute loodud ettevõtete arv aastas vähemalt 5300;
  • ettevõtteid 1000 elaniku kohta vähemalt 25
  • ettevõtete ellujäämismäär (võrreldakse 3a taguste andmetega) on vähemalt 70%
  • Tallinna kõrge positsioon (TOP10s) rahvusvahelistes indeksites (European Digital City Index, CityKeys)
SELGITUS

Tallinn on Eesti majanduse arengumootor. Täna on Tallinna SKP 53,1% Eesti SKP-st (29261 EUR elaniku kohta) ning siin on ca 246000 töökohta. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on Tallinnas üle 46000, mis on ca 46% kõigist Eesti ettevõtetest. Mikroettevõtete osakaal on meil väga suur, ca 94%, ning keskmine ettevõte on üha väiksem. Eesti Ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 tuuakse ühe valdkonna probleemina välja, et ettevõtlusaktiivsuse määr on Eestis suhteliselt kõrge, samas varajase faasi ellujäämismäär on madal, mis võib viidata sellele, et ettevõtlusega alustamise otsus ei ole tulenenud niivõrd turuvõimaluste ärakasutamisest kuivõrd see on olnud ainus võimalus elatise teenimiseks. Lisaks ei suuda reeglina mikroettevõtted iseseisvalt tegutsedes globaalse kiireneva innovatsioonitsükliga kaasas käia.
Maailmamajanduses loob 75% kogu tootmise genereeritavast lisandväärtusest vaid 25 riiki ning nende riikide majanduse eelis on kasvada tempokamalt. Eesti ja enam arenenud riikide vaheline sügavam lõhe väljendub tootlikkuses, mille üks põhjus on see, et Eesti ettevõtted on tööjõumahukad. Kui 2016. aastal oli Eesti SKT (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta 75% Euroopa Liidu (EL) riikide SKT-st elaniku kohta, oli Eesti tööjõu tunnitootlikkus vaid 63% EL-i keskmisest.
Mitmed analüüsid viitavad sellele, et eraettevõtlust ei peaks subsideerima ega doteerima rahaliselt. Probleemid tekivad enamasti ebapiisavast turunõudlusest ja kvalifitseeritud tööjõupuudusest. Seega peab olema fookus taristu loomisel ja kvalifitseeritud tööjõuressursi kasvatamisel. Tallinna ettevõtluskeskkonda toetab 3 tööstusparki (Tondiraba, Betooni, Suur-Sõjamäe), 1 loomeinkubaator ja Baltimaade suurim Teaduspark Tehnopol koos tehnoloogiapõhiste idufirmade inkubaatoriga. Targa töö tegemist toetab ka maailmatasemel teadustegevus – Tallinn on ülikoolilinn, kus asub 5 ülikooli ja 9 rakenduskõrgkooli (Eestis vastavalt 7/15).
Jätkusuutlikult saame kasvada ainult siis kui Tallinnasse luuakse uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ja on kvalifitseeritud tööjõudu nende kohtade täitmiseks. Kuna innovatsioonitsüklid on muutumas lühemaks, siis paindlikkus ja kiire kohanemisvõime on muutumas järjest olulisemaks ning seega elukestva õppe kasv nii ümberõppe kui kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil vältimatuks, seda eriti väheneva rahvastiku kontekstis. Suureneva rände kontekstis on oluline mõelda, kuidas panna välismaal õpingud lõpetanud eestlased tagasi koju pöörduma ning kuidas siduda siin õppivaid välistudengeid meie tööturuga.
Ettevõtlikkuse arendamisse panustatakse juba madalast east alates, milleks loovad head võimalused näiteks noorsootöö programmid ja huvitegevus. Väärtustatakse vabatahtlikku tööd ja toetatakse omaalgatust. Noortel on võimalus avastada oma loome- ja arengupotentsiaali. Täna on Eestis 381 õpilasfirmat, nendest viiendik ehk 77 Tallinnas. Arenguruumi on selles valdkonnas üksjagu.
Tallinn lähtub oma innovatsioonipoliitikas Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardist (teekaart.tallinn.ee).

Autor: Renee Altrov
Teaduse, innovatsiooni ja katsetuste linn

Ühe piirkonna majandus saab olla ainult nii keerukas, kui on seal antav kõrgharidus. Seetõttu on ülikoolide tase kriitilise tähtsusega Tallinna konkurentsivõime kontekstis.

Tallinnas on toimiv ökosüsteem ning koostööplatvorm linna, riigi, ülikoolide ja ettevõtjate vahel. Tallinna haridussüsteem kasvatab teadushuvi. Tallinna kui innovatsioonikeskuse bränd on rahvusvaheliselt tuntud ning linn viib enamik avalikke hankeid läbi innovatsioonihangetena. Linn on soodsaks testkeskkonnaks uute toodete ja teenuste turule toomiseks. Tallinna linnaruum soodustab uusi kohtumisi ja ühistegevusi, mis loovad aluse innovatsiooni tekkeks.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • ettevõtete investeeringud T&A tegevustesse, töötajate oskustesse ning põhivarasse kasvavad
  • uuenduslikkuse või tehnoloogilise arengu poolest eristuvate ettevõtete arv kasvab
  • reaalteaduste lõpetanute suurem osakaal kasvab
  • patentide ja autoriõiguste arv kasvab
  • uutest toodetest saadav käive võrdluses EL keskmisega kasvab
  • Tallinna innovaatilise keskkonna tuntus rahvusvahelisel tasandil (Intelligent Community, European Innovation Capital) kasvab
TALLINN ON KONKURENTSIVÕIMELINE
  • Vähemalt 1 Tallinnas asuv ülikool on TOP500-s maailma ülikoolide võrdluses
  • linna inno- ja roheliste hangete osakaal on 20% kõikidest hangetest
  • linn investeerib igal aastal innovatsiooni x% eelarvest
  • teadushuvihariduse õppes osaleb vähemalt 25% 4–19-aastastest Tallinna lastest ja õpilastest
SELGITUS

Väärtusahelal põhineva ettevõtte arengumudeli kõrgeimatele astmetele, globaalse brändini või ökosüsteemi loomiseni jõudmise eeldus on võime luua intellektuaalomandit, viia läbi teadus- ja arendustegevust, tuua turule uusi tooteid ja teenuseid ning neid prototüüpida ja patentida. Samas investeeringud innovatsiooni ja arendustegevusse on pikaajalise tasuvusega ja kõrge riskiga. Täna on meie ettevõtete võimekus viia läbi arendustegevusi madal, mida kinnitab T&A tegevusse tehtud kulutuste osakaal. Eesti jääb siin EL keskmisele oluliselt alla. 2017. andmetel oli ettevõtete TA-kulutuste osakaal 0,61% SKPst Eestis, 1,36% ELis keskmiselt.

Paradoksaalne on olukord, kus Eesti ettevõtete seas on innovatiivseid ettevõtteid EL-i keskmisest rohkem, aga uutest toodetest saadav käive on märgatavalt väiksem. Eesti ettevõtted peavad suureks investeerimistakistuseks ebakindlat nõudlust. Haavatavus nõudluse kõikumisest tuleneb nii Eesti majanduse väiksusest ja avatusest kui ka ettevõtete piiratud turujõust ning suurest hinnatundlikkusest.
Linn teeb juba täna pea kõikides valdkondades koostööd teadusasutustega. Mingil määral toimib linn ka juba täna testkeskkonnana, kuid arenguruumi selles valdkonnas on palju. Samas, Eesti/Tallinna koostöö suurte korporatsioonidega ei ole olnud siiani tugevaim külg.
Linn on osaline smart City arendustes koos ülikoolide ( Peamiselt TalTech) ja ettevõtetega. TalTechi juurde tekib targa linna kompetentsikeskus. Linn saab siinkohal olla „enabler“, ehk siis võimaldada linnakeskkonnas testida ettevõtete tooteid (nt Thinnectiga projekt) ning võtta lahendusi ka ise aktiivsemalt kasutusele.
Innovatsiooni pidurdab ka see, kui üksteisele olulised inimesed ei saa kokku ning ei teki koostöövõimalusi ega vajalikku sünergiat. Selle küsimuse lahendamiseks pakume välja sündmuste- ja kohtumisterohke linnaruumi idee (vt Inimesele loodud linnaruum).

Autor: Tõnu Tunnel
Talentide kohtumispaik

Tallinn on kutsuv keskkond loovale klassile, kes otsivad ägedaid kohti. Erinevate annete kokkutulemine suurendab ühiskondlikku loovust ehk innovatsiooni. Avalikud teenused võimaldavad nii Eesti kui välisriikide spetsialistidel kiirelt linna eluga kohaneda ja toetavad rahvusvaheliste ettevõtete tegevust.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • EL riikide kodanikest tallinlaste arv kasvab
TALLINN ON KONKURENTSIVÕIMELINE
  • Tallinlaste arvamus, kas linna atmosfäär on muutunud näiteks kolme aasta jooksul loomingulisemaks või mitte
  • Tallinnas tegutsevate ettevõtete/iduettevõtete rahulolu äri- ja tegevuskeskkonnaga (sh võrdluses lähiriikide pealinnadega – vajab eraldi uurimist)
  • 2 uut ükssarvikut (rohkem kui 1 miljardi dollari väärtusega iduettevõtet) Tallinnas 10 aasta jooksul
  • tallinna ettevõtete integreeritus rahvusvahelistesse tarneahelatesse
SELGITUS

Kogu maailmas on suurenemas konkurents talentide pärast. Arenguseire Keskus on analüüsinud tööturu tulevikusuundi ja võimalikke tööturu stsenaariumeid aastaks 2035 (vt lähemalt https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf ). Analüüsi käigus koostati 4 stsenaariumit (Talendikeskus Tallinn, Rändajate maailmaküla, Uus tööilm ja Isearenev Eesti), mis kõik võivad realiseeruda, mistõttu neist igaühe tegelikkuseks muutumiseks peab valmis olema. Aruandes juhitakse tähelepanu olulistele suundumustele. Näiteks automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtt on vähendamas rutiinsete, madalat oskustaset ning vähe kognitiivseid oskusi eeldavate tööde arvu. Töökohad muutuvad keerukamaks ning lihtsamate tööde kadumine on vaid aja küsimus. Traditsiooniline töösuhe on muutumas ning järjest enam tõstatub paindliku tööaja ning –koha küsimus. Seega elukoht valitakse eelkõige sobiva keskkonna järgi ning tööd tehakse pigem kaugtöö korras.
Kiire tehnoloogiline areng toob kaasa vajaduse spetsiifiliste oskuste ja teadmistega inimeste järele, kes oskaksid tehnoloogiat vajalikul hetkel rakendada, mille tulemusel ettevõtted liiguvad piirkondadesse ja tekivad kohtades, kus talendibaas on tugev.

Eesti, sh Tallinna ettevõtete kontaktvõrgustik välisturgudel on suhteliselt nõrk, mis osaliselt põhjustab juba täna suurenevat oskustööliste/ spetsialistide puudust. Probleemiks on ka ettevõtjate vaheline vähene koostöö, mis omakorda raskendab eksporditurgudele sisenemist. Veelgi enam raskendab olukorda see, et ekspordi päritolumaa, investeeringute sihtriigi kui ka ettevõtete tegutsemiskohana on Eesti, sh Tallinn maailmas pigem tundmatu.

Samas tuleb valmis olla ka olukorraks, kus teadmismahukas majandus ja kõrgenevad ootused inimeste oskustele toovad kaasa tööturu polariseerumise, kuna madalat või keskmist oskustaset eeldavaid töökohti jääb vähemaks. Juba praegu näitavad OECD riikides läbiviidud uuringud kasvavat polariseerumist. Kui Eestist saab aina enam heaoluriik, on oodata ka suuremaid rändevooge vaatamata ebasoodsale kliimale, mis teravdab olukorda veelgi.

2255_The view from Tallinn TV Tower_Teletorn - Tõnu Tunnel_882639
Suur-Tallinna regioon

Koos Harjumaaga on Tallinn Eesti olulisim keskus. Tallinna mõju ulatub kaugele oma piiri taha – inimesed käivad lähivaldadest tööl ja lähiregioonis on palju Tallinnaga igapäevaselt seotud ettevõtteid ja tegevusi. Tallinn on tihedalt läbi põimunud naaberomavalitsustega, kellega toimib tõhus koostöö avalike teenuste arendamisel.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Harjumaa elanike rahulolu avalike teenustega kasvab
SELGITUS

Avatud maailmas muutub Tallinna pealinnapiirkonna jaoks kriitiliseks selle suurus, võimekus ja koostöö. Tallinna ja selle lähialade koostoime ja (majanduslik) kokkusobivus, (s.t teadmised ja tooted peavad olema üksteist täiendavad) on väga oluline. Tuleb ka olla valmis selleks, et Tallinna ootab mõnel juhul kogu Eesti doonori roll.
Täna käib Tallinnas pendelrändena tööl ca 75000 inimest ning Tallinnast käib omakorda naaberomavalitsuses tööl ca 25000 inimest. Ka õpiränne naaberomavalitsustest on märkimisväärne, seda eriti gümnaasiumiõpilaste seas (ligi neljandik gümnaasiumiõpilastest ei ole Tallinna elanikud). Tallinna linna munitsipaalomandis põhikoolides õpib teiste omavalitsuste lapsi enam kui 1000 ehk 5% koolide õpilaste koguarvust. Kõik need numbrid viitavad sellele, et Tallinna arengukava peab vaatama pealinna regiooni laiemalt.