TALLINN 2021+ | 4. — Tallinn on avatud õppimise ruum kõigile
89
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-89,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

4. — Tallinn on avatud õppimise ruum kõigile

Tallinna ja terve Eesti tuleviku võtmeks on haridus. Küsimus ei seisne ainult selles, kuidas me oma lapsi ja noori õpetame; küsimus on selles, kuidas me kõik terve elu õpime, kuidas me ühiskonnana õpime. Meie ajal ei saa haridus mingil hetkel otsa: me kõik õpime terve elu. See on turbulentsetel aegadel meie majandusliku konkurentsivõime võti. Veelgi enam on see meie ühiskonna püsimise võti.

Hea linnaelanik, millisena kujutad tuleviku õppimist ette Sina? Kuidas luua võimalused kõigi linlaste pidevaks õppimiseks?

Kas õpetajal peaks olema rohkem autoriteeti? Kas formaalharidussüsteemis peaks kasutama rohkem mitteformaalõpet ja meetodeid/haridus peaks olema praktilisem?

Mis paneb lapsevanemat eelistama kodukohakoolile mõnda muud, elukohast kaugemal asuvat kooli? Kas haridusasutuste hoovid võiksid olla tundide välisel ajal kogukonnale enam avatud?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
SOOV ÕPPIDA
  • osakaal inimestest, kes osaleb elukestvas õppes, suureneb
  • töötajate oskused vastavad tööturu vajadustele
KÕRGE KONKURENTSIVÕIME
  • töökohtade lisandväärtus suureneb
  • palga vabalt kulutatav osa suureneb
ROHKEM KVALITEETSET AEGA
  • rahulolu vaba aja veetmise võimalustega suureneb
HEAD INIMSUHTED
  • rahulolu suhetega suureneb
  • ennast tõrjutuna tundvate inimeste osakaal väheneb
5
Avatud õppimise ruum kõigile

Õpivad kõik, mitte ainult lapsed, ja linn loob selleks ökosüsteemi. Õppimine on linna füüsilises ja virtuaalses ruumis nähtav ning olemasolev taristu on terve elu õppijatele kasutuses: koolid, raamatukogud, muuseumid, botaanikaaed, loomaaed, linnaväljakud ja rohealad pakuvad kõik võimalusi edukalt terve elu õppida.

Lisaks aitab olemasoleva taristu efektiivsem kasutamine paindlikumalt reageerida ruumiprobleemidele, mis on vajalik tulenevalt muutustest rahvastiku vanuskoosseisus. Aitame kaasa digitaalse kirjaoskuse suurendamisele ja digitaalse lõhe vähendamisele. Elukestev õpe on uus tegelikkus.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • mitteformaalse ja informaalse õppimise määr kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHeNEVAD
  • töö(jõu)puudus erinevates sektorites väheneb
  • eestlaste ja mitte-eestlaste palgalõhe väheneb
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • kõik Tallinnas elavad inimesed osalevad elukestvas õppes (%)
  • tallinlaste oskused vastavad vajadustele
SELGITUS

IV tehnoloogiarevolutsioon tekitab vajaduse pideva oskuste uuendamise järgi: see on peamine garantii töötuks jäämise, vaesuse ja ekspluateerimise vastu. Peame suutma õppimist terve ühiskonnana enda mõttemaailma ja tegevustesse kujundada, et kõiki kaasa kutsuda. Tallinn teeb oma osa ja loodame kõiki sellega kaasa kutsuda. Näiteks Soomes võivad kõik inimesed ülikoolide loengutes osaleda: võiksime sellist mudelit kasutada ka Tallinnas. See eeldab muidugi ennekõike ülikoolide valmisolekut.
Teadmistepõhine ühiskond, mille saavutamisel on noortel kaalukas roll, vajab kriitilisemat ja teadlikumat internetikasutajat, tehnoloogiliselt oskuslikku kodanikku. Digilõhel on peamiselt kaks aspekti – vähesed oskused ning liigne mõjutatavus ja tarbimine. Tehnoloogilistest arengutest tulenevad uued võimalused toetavad inimesi vaid heade digipädevuste korral. Need, kes on ise aktiivsed, vajavad tulevikutrende arvestavaid võimalusi ja katsetusruumi. Eemalejääjad vajavad tähelepanu nagu ka põhjused, miks eemale või ilma jäädakse
Tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid hetkel üle rahvastatud, olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi. Demograafiast tulenevalt reaalseid võimalusi koolihooneid kasutusest välja jätta või nende sihtotstarbeid muuta (nt sotsiaalobjektideks) lähima 15 aasta vaates ei ole. Võimalus ja vajadus koolihoonetest loobuda võib tekkida 2030. aastate teises pooles.
Tuleb arvestada, et gümnaasiumi eas laste arv kasvab kõikides linnaosades, kõige enam Kesklinnas, kus aastaks 2025 on oodata vastava vanusegrupi suurenemist ligi kaks korda. Aastaks 2025 suureneb gümnaasiumiõpilaste arv võrreldes tänasega ca 40% ehk 4000 õpilase võrra. Ka pikas vaates ehk aastal 2040 on gümnaasumiõpilasi võrreldes tänasega ca 20% (ehk 2000) võrra rohkem.
Järjest suurem hulk lapsi koolides on erivajadustega, kellega tegelemiseks on vajalik leida täiendavaid ruumivõimalusi. Seega on lähiajal täiendava ruumiressursi leidmine nii põhikooli- kui gümnaasiumiosas kahtlusteta vajalik. Arvestuslike koolikohti on kokku enam kui 41 600, õpilaste arv koolides 2018/2019 õppeaastal on u 44 800 ehk koolid on nn üle-täitunud, seda enim Kristiines ja Lasnamäel. Kõige vähem koolipinda õpilase kohta on Kesklinnas ja enim Põhja-Tallinnas. Lähtuvalt eelnevast on oluline läbi mõelda, kuidas kasutada olemasolevat linnataristut reageerimaks paindlikult rahvastiku vanuskoosseisu muutustele.

Autor: Renee Altrov
Õpetaja olla on uhke ja hää

Hariduse suurima tulevikukindluse tagab heade teadmistega ja end hästi tundev koolipere. Tallinna lasteaedades ja koolides on iseseisev, kõrgel tasemel ja avatud juhtimine ning kogu koolipere tegeleb järjepidevalt enesetäiendamisega.

Tallinna haridusruum on atraktiivne töökeskkond noortele õpetajatele ja tugispetsialistidele, lisaks spetsialistidele väljastpoolt haridussüsteemi. Õpetajaamet on kutsuv ja tõelist eneseteostust võimaldav.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Noorte õpetajate osakaal kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHNEVAD
  • uute õpetajate töölt lahkumine väheneb
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • õpetajatel on kaasaegsed oskused
  • koolide juhtimine lähtub kvaliteediraamistikust
SELGITUS

Võrreldes naaberriikide kui ka OECD keskmisega on meil üle 55.a õpetajate osakaal veidi suurem (nt Soomega võrreldes ca 5%) – kui oluliseks saab seda vahet pidada jätkusuutlikkuse seisukohast? Haridussilma andmetel on 2018/19 õ.-a. Tallinna üldhariduskoolides õpetajaid 4355, kellest 495 ehk ca 11% on alla 30.a vanused, 43% on vanuses 30-49 ja 45% on üle 50.a. (kogu Eestis on vastav näitaja 49%), sellest 20% 60+ aastat. Meesõpetajaid on Tallinnas vaid 15 %. Õpilaste arv Tallinna üldhariduskoolides 2018/19 on 49002 õpilast. Õpilaste suhe õpetajate kohta on meil OECD andmetel nt Soomega võrreldes veidi suurem (sõltuvalt õppeastmest 1-2 õpilast rohkem). Kui oluliseks saab seda vahet pidada?
Noorte õpetajate tööle tulek ja tööle jäämine on Eesti haridussüsteemi jaoks kriitilise tähtsusega. Selle eelduseks on korralik palk, hinnatud amet ja väga olulisena ka hea koolijuhtimine, et tagada õpetajate sujuv ja võimalikult stressivaba töö. Õpetaja vajab oma tööks igakülgset tuge ja Tallinn soovib endast kõik teha, et see oleks olemas.

1
Kool, kus ei kiusata

Tagamaks head õppe- ja töökeskkonda, pingutatakse koostöös riigiga eriliselt selle nimel, et keegi ei kiusaks mitte kedagi.

Seda eriti laste, ent ka koolis töötavate inimeste puhul. Kool ei ole teenindusasutus ja õpetaja ei ole teenindaja: õpetaja on autoriteet ning tal on haridusüsteemi tugi konfliktsete olukordade lahendamisel laste ja lapsevanematega.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • KiVa programmiga liitunud koolide osakaal kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHNEVAD
  • kiusamisohvrite osakaal haridusasutustes (nii õpilaste kui õpetajate hulgas) langeb
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • õpilased on rahul koolikeskkonnaga
SELGITUS

Koolikiusamine on Eestis tõsine probleem: keskmiselt kannatab kiusamise all 22% Eesti õpilastest (K. Treial, Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(2), 2016, lk 205).Lisaks, nt K.Kõiv on võrrelnud rohkem kui poolesaja õpetaja kogemuste põhjal olukorda 2003. ja 2013. aastal ning leidnud, et kiusamise all kannatamine oli 2013. aastal õpetajate hulgas oluliselt levinum kui 10 aastat varem, kusjuures üle 20% õpetajatest kannatas viimase poole aasta jooksul mõne õpilastepoolse ja peaaegu sama palju mõne kolleegidepoolse kahjustamise vormi all (Kõiv, 2015). Kolm aastat hiljem, 2016. aastal, kannatas õpilastepoolse kiusamise all juba 35,3% ja täiskasvanutepoolse kiusamise all 25,3% õpetajatest (Kõiv, 2017). See tulemus on kooskõlas rahvusvaheliste uuringutega, mis erinevalt õpilastevahelise kiusamise vähenemisest näitavad õpetajate kiusamises suurenemise trendi.
Koolikiusamine on kasvav probleem, mida ei saa lahendada olukorras, kus õpetaja on klienditeenindaja ja „klient on kuningas“. Õpetajal peab olema võimalik teha otsuseid iseseisvalt, kui seda on vaja. Suhtlus lapsevanematega vajab selgeid raame, vastastikuseid kokkuleppeid ja austamist. Kasutuses on mitmeid õpilastevahelise kiusamise vähendamise programme, aga tänane olukord näitab, et enam on vaja pöörata tähelepanu ka kiusuennetusele täiskasvanute hulgas. Kuidas Tallinn saaks siin kaasa aidata?

4
Tallinna lasteaiad on kodule lähedal ja kõigile kättesaadavad

Kõik Tallinna lapsed saavad käia oma kodulähedases lasteaias, kus teenused lähtuvad eelkõige laste huvidest ja vastavad laste individuaalsetele kasvu- ja arenguvajadustele. Lasteaias töötavad erialase kvalifikatsiooniga õpetajad ja tugispetsialistid.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • uute õpetajate arv kasvab
  • uute õpetajate arv, kes on lasteaias töötanud 2-3 aastat, kasvab
  • Renoveeritud lasteaedade osakaal kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHeNEVAD
  • Lasteaiaeas laste õpiränne väheneb
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • Lasteaiaõpetajad on erialase kvalifikatsiooniga
  • Lasteaiaõpetajatel on kaasaegsed oskused
SELGITUS

Lasteaiaeas laste õpiränne linnaosade vahel on 28%. Oma elukohalinnaosa munitsipaallasteaias käib kõikides linnaosades enam kui pool lastest. Enim Lasnamäe (87%) ja Mustamäe (79%) lapsed. Kristiine linnaosa lastest kolmandik käib Mustamäe ja Kesklinna lasteaedades, Pirita lastest 2/5 Lasnamäe ja Kesklinna lasteaedades.
Milline on seis lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooniga, kohtade täituvusega? Kuivõrd mõjutab lasteaia kohatasu teenuse kättesaadavust?

3
Kõikidest Tallinna koolidest saab parima hariduse

Olenemata sellest, kus kool asub, kas see on põhi- või keskkool, on see parim. Põhikooli astmes ei peaks kellelgi olema põhjust end registreerida teise linnaossa, et saada teatud kooli.

Spetsialiseerumine toimub keskkooli osas, siis on õigustatud ühe või teise kallakuga kooli valik. Koolimajad on kõikjal kaasaegse töökeskkonnaga ja õppe vajadustele vastavad. Koolid lähtuvad õppekorralduslikes küsimustes oma koolipere ja lapsevanemate soovidest.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • renoveeritud koolide osakaal tõuseb
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHeNEVAD
  • koolist väljalangevus väheneb
  • Põhikoolis käivate laste õpiränne (rändavate laste osakaal) väheneb
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • meie õpetajad ja õpilased on silmapaistvad (erinevatel konkurssidel saadud auhinnad: rahvusvahelised olümpiaadid, uurimistööde võistlused, spordivõistlused, loovuskonkurssid ja õpilasettevõtted)
  • Tallinna koolides saadavad oskused on maailmatasemel (PISA testi tulemused, testide tulemused – mõõtmisvahendid vajalik välja töötada)
SELGITUS

Iga Tallinna laps peab saama hea hariduse oma kodu lähedal ning vähemalt põhikooli astmes ei peaks pere muretsema kodulähedase kooli kvaliteedi pärast. Kõik siinsed eesmärgid toetavad ühtselt tugevat koolivõrku. Laste õpiränne on täna suhteliselt aktiivne, mistõttu on teemaga tegelemine oluline. Põhikoolieas laste õpiränne linnaosade vahel on veelgi aktiivsem, rändab 34% õpilastest. Kõige enam õpilasi õpib Kesklinnas, sh on kõrgeim linnaosa enda laste osalus (86%) kui ka teiste linnaosade laste ränne Kesklinna – mis on vahemikus 7% (Mustamäe) kuni 36% (Pirita) vastava linnaosa lastest. Teistest vähem rändavad ka Mustamäe lapsed (78% kohapeal), linnaosas õpib samuti rohkelt teiste linnaosade lapsi – 18% Kristiine, 11% Haabersti ja 8% Nõmme lastest. Enim õpivad väljaspool oma linna osa Kristiine (59%) ja Pirita (49%) lapsed. Gümnaasiumieas lastest rändab ligi kaks kolmandikku (61%). Peamiseks sihtkohaks on Kesklinna koolid, vähemal määral ka Mustamäe koolid.
Mis on õpirände peamised põhjused? Mida saab linn ära teha, et õpiränne väheneks?

2607_Learning about nature_Andres Raudjalg_319635
Õppimine väljaspool kooli

Tulevikutööd iseloomustavad kohanemisvõime, suutlikkus teha väga heal tasemel meeskonnatööd ja piisav ruum isiklikuks arenguks. Neid oskusi ei saa alati koolitunnis õppida, vaid neid saab kujundada ja arendada ka väljaspool kooli.

Mitteformaalne õppimine pakub noortele võimalust osaleda huviharidusega huvikoolis, huvitegevusega erinevates haridusasutustes, avatud noorsootöös, kohaliku omavalitsuse poolt pakutavates noorsootöö teenustes (laagrid, sündmused, projektid). Huviharidus on kättesaadav kodu lähedal. Koolis kasutatakse maksimaalselt mitteformaalset õpet tulevikutöö oskuste omandamiseks. Ka täiskasvanutel on võimalus huvihariduses osaleda, mis aitab neil muutustega loominguliselt ja heatujuliselt toime tulla.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • tallinna noorte osalemine mitteformaalses õppes kasvab
  • tallinna täikasvanute osalemine mitteformaalses õppes kasvab
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • mitteformaalset ja informaalset  õpet arvestatakse formaalhariduses
  • huviharidus on kõigile kättesaadav
SELGITUS

21. sajandil õpivad nii noored kui täiskasvanud suure osa eluks ja tööks vajalikest oskustest väljaspool kooli. Selle jaoks pakub Tallinn ägedaid ja asjakohaseid huvihariduse võimalusi noortele ning soosib täiskasvanute huviharidust. Samuti tehakse riigiga koostööd vajalike oskuste väljaselgitamisel ja nende omandamise kättesaadavaks tegemisel.

Samuti on tulevate aastate teema kutsetasemete ja kvalifikatsioonisüsteemide voolujoonestamine tuleviku tööturu ja elukestva õppe vajadustele vastavaks. Miks peaks meister, kes on ametliku paberita, ent oma n-ö selliaastad teinud, olema ametliku paberita? Kuidas teha talle “paberi” saamine lihtsaks?

Autor: Renee Altrov
Paindlik spetsialiseerumine

Kõiki õppeaineid ei pruugi ühes koolis valikus olla. Selleks, et eriti just vanemad õpilased saaksid õppida erinevaid erialasid, luuakse senisest veelgi enam koolidevahelisi kompetentsikeskusi. Nende füüsiline paiknemine ruumis peab võimaldama ohutut liikumist. Kompetentsikeskusi kasutatakse õhtuti ka täiskasvanute õppeks, et tagada kaasaegsed oskused.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • spetsialiseerumisvõimaluste arv kasvab
  • õpilaste rahulolu spetsialiseerumisvõimalustega kasvab
SELGITUS

Kaasaegses koolis saavad õpilased just hilisemates astmetes valida endale huvipakkuva spetsialiseerumise. Kuivõrd spetsialiseerumisvõimaluste pakkumine ei pruugi olla igas koolis võimalik ega otstarbekas, tugevdatakse koolidevaheliste kompetentsikeskuste süsteemi. Sama taristust on mõttekas kasutada ka elukestva õppe läbiviimiseks.

403_Seaplane Harbour_Aron Urb_598277
Lõimitud kool

Tallinna haridusasutused lõimivad tulemuslikult õppesse erineva keele ja kultuuritaustaga õpilasi. Olenemata kodusest keelest on koolis kõigile õppimiseks sobivad ja vajalikud tingimused.

Õpetajatel on selleks vastavad pädevused ning tugispetsialistide võrk toimib. Lõimimine aitab luua erineva taustaga õpilaste vahel mõistmist ja sidusust ning panustab sellesse, et kõigil on võimalik osaleda ühiskonnaelus vastavalt oma soovile.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHeNEVAD
  • Erineva keeletaustaga laste õpiedukuse erinevus väheneb
SELGITUS

Kaasaegses maailmas peab Eesti kool kui Eesti keele ja kultuuri kandja olema võimeline erinevaid kultuure endasse lõimima. Lisaks eesti ja vene õppekeelest tulenevatele erinevustele esitab praegusele koolisüsteemile väljakutseid ka suurenev sisseränne ja sellega kaasnev kultuuriline mitmekesisus. Kultuuridevaheliste oskuste kasv on vajalik, sest tundmata teisi kultuure pole võimalik nende kandjaid meie omasse lõimida. Samuti on kultuuridevahelised oskused keskne osa tuleviku majandusest kasu lõikamisel.
Milline on seis täna, kui suured on siin puudujäägid (+millistele uuringutele/analüüsidele võiks viidata)?

2393_Skating_Jaanus Ree_391914
Kool on avatud ja kodu lähedal

Koolid on kodudele lähedal, mis tähendab, et uute elamispindade arendamisel lahendatakse ka kodulähedaste koolikohtade küsimus. Laste tervise ja iseseisvuse huvides on, et nad saavad jala, rattaga või äärmisel juhul ühistranspordiga kooli sõita.

See tähendab, et koolitee peab olema meeldiv ja ohutu; eriti koolide lähedal peab autoliiklus olema vähene ja aeglane. Koolimajade ümbruses on hea linnaruum. Tundide-välisel ajal on koolimajade hoovid avatud kasutamiseks ka kohalikule kogukonnale.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSTIIVSED MÕJUD SUURENEVAD
  • Jalgsi ja jalgrattaga kooli käivate laste osakaal kasvab
NEGATIIVSED MÕJUD VÄHeNEVAD
  • liiklusõnnetused kooli lähedal vähnevad
KÕIK SAAVAD ÕPPIMISEST KASU
  • õpilaste rahulolu kooli-lähedase linnaruumiga kasvab
SELGITUS

Tallinn tugevdab koolide identiteeti kogukonnakeskustena, inimeste kooskäimise ja kõigi õppimise kohtadena (elukestev õpe), sest kool ei ole ainult „haridusteenuse pakkuja“. Nii laste tervise kui hea linnaruumi seisukohast on oluline, et lapsi ei peaks kooli autoga vedama, vaid et lapsed saaksid ise liikuma – jala, rattaga, ühistranspordiga. Selle jaoks peab linnaliiklus olema ohutu ja avalik ruum koolide ümbruses lapsesõbralik.
Kas me saame koolide-lähedase avaliku ruumiga rahul olla?