TALLINN 2021+ | 3. — Linn, mis on loodusega üks
58
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-58,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

3. — Linn, mis on loodusega üks

Puhas, kestlik ja elurikas linnakeskkond on heaolu loomiseks oluline eeldus ja ka väärtus omaette. See toetab nii linlaste tervist, füüsilist aktiivsusust, sotsiaalseid suhteid kui ka õnnetunnet. Samuti on linnaroheluses see sõnastamatu miski, mis teeb linna kutsuvaks. Ega asjata ei öelda, et suured mõtlejad on sündinud pargis. Roheline linn kutsub ennast avastama.

Hea linnaelanik, kui looduslähedasena kujutad Tallinna ette Sina?

Kas me oleme valmis seadma linnarohelust olulisemaks eesmärgiks?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
VASTUTUS TULEVIKU EES
  • ökosüsteemid ja nende teenused on kaitstud, hinnatud ja taastatud
  • CO2 heide väheneb
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • Tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma elukeskkonnaga, suureneb
  • avaliku ruumi kasutamine suureneb
SOBIV KODU
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma eluasemega, suureneb
HEA TERVIS
  • tervena elatud aastate arv kasvab
1
PARKIDE, METSADE JA RABADE LINN

Rohelus on linnaruumis kõikjal nähtav. Mitmekesise funktsionaalsusega rohe- ja haljasalade võrgustik katab kogu linna ning selle sidusus linnaelanikele ja linnaelustikule on oluliselt paranenud. Iga Tallinna elanik elab lähimast rohe- või haljasalast 4-5 min jalutuskäigu kaugusel.

Tallinna haljastu aitab edukalt toime tulla kliimamuutustest tingitud probleemidega: soojussaare efekti intensiivsus on elamualadel vähenenud ning valingvihmad ei põhjusta enam üleujutusi sisemaal. Looduspõhised lahendused on laialt levinud ning puude võrakatvuse pindala on hakanud suurenema ühes vett läbilaskvate pindade laienemisega. Linnaruumi on ilmunud jätkusuutlikud sademeveesüsteemid: rohkem kraave, tiike, veesilmi, haljaskatuseid ja muid looduslähedasi puhver- ja kogumisalasid.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • haljastu pindala (ha) – avalik ja erakasutuses olev – kasvab
  • haljastuse maht tänavaruumis (tihedus) kasvab
  • võrakatvuse ulatus hoonestatud aladel kasvab
  • vett läbilaskvate ja salvestavate pindade kasv (m2)
NEGATIIVSEd MÕJUD vähenevad
  • Rohevõrgustiku katkestuste väheneb (kaardil näidatud)
ROHELINE LINN
  • elanike osakaal, kes elavad kuni 300m raadiuses lähimast 1 ha suurusest rohe- või haljasalast (algtase: 87%. Sihttase: 100%)
SELGITUS

Vastavalt ühtsele rahvusvahelisele ökosüsteemiteenuste klassifikatsioonile (Common International Classification of Ecosystem Goods and Services – CICES) jagatakse ökosüsteemiteenused kolme rühma:
1.Reguleerivad ja säilitavad teenused — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine.
2.Varustusteenused— teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.
3.Kultuuriteenused— teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
Rohe- ja haljasalad – metsad, pargid, niidud, taimkattega jäätmaad – pakuvad inimestele ökosüsteemiteenuseid, mõjudes inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele soodsalt. Uuringud tõestavad, et looduse lähedal elavad inimesed on tervemad ja nende eluiga on pikem. Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas.
Lisaks füüsilisele heaolule – looduses ja värskes õhus liikumisele – on loodusel positiivne mõju vaimsele tervisele ja kognitiivsele võimekusele. Seda seletatakse linnakeskkonna stiimulite ja võimalike ohtude rohkusega, millest tulenevat looduskeskkonnas viibimine aitab stressi maandada (näiteks on Šveitsis tehtud uuringutes tõestatud, et looduses viibimine vähendab stressist tulenevaid peavalusid). Mitmed uuringud näitavad, et rohealade läheduses olevates majade ümbruses on oluliselt vähem vägivalda ja agressioone. Võimalik, et see on seotud kõrgema sotsiaalmajandusliku elanikkonnaga, ent kui see on nii, siis tõestab see omakorda linnalooduse väärtuslikkust. Uuringud näitavad, et roheala kõrval asuv elamispind on väärtuslikum kui muud elamispinnad (nt Hispaanias Castellonis läbi viidud uuring).
Rohe- või haljasala funktsionaalsus tähendab, et rohealale on ette nähtud teatud funktsioon ja see ka toimib vastavalt sellele funktsioonile. Nt kui ette on nähtud teatud tüüpi hooldus, siis peab see olema ka hooldatud. Ja vastupidi – kui hooldust pole ette nähtud, siis ei tohi see olla ka hooldatud. Rohe- ja haljasalad aitavad leevendada ka kliimamuutuste negatiivseid mõjusid, st jahutavad linnakeskkonda vähendades soojussaarte efekti ulatust ja sellega seotud terviserikkeid ning aitavad ringlusest eemaldada üleliigset sademevett. Soojussaare efekti kontrolli alla saamine on eriti oluline korterelamute piirkonnas, kus on rohkem alla 5-aastaseid lapsi ja vanureid, keda soojussaare efekt mõjutab kõige rohkem. Ohustatud on ka nt Ülemiste piirkond, kaubanduskeskuste (parklad) ümbrus ja Tehnopolise äripiirkond.
Teisest küljest võimaldavad funktsionaalsed rohealad nautida alal viibimist, puhkamist ja tervisesporti. Tallinnas rohealade lähedust eesmärgiks seades soovime luua kõigile linlastele võrdseid võimalusi ning toetada rohealade kaudu inimeste tervist ja heaolu. Täna on erinevates asumites rohealade ligipääsetavuse trend erisuunaline.
Eestis on rohevõrgustikku viimastel aastakümnetel käsitletud peamiselt planeerimisseaduse mõistes, s.o strateegiliselt planeeritud ja ökoloogiliselt toimiva võrgustikuna, mis hõlmab ja ühendab looduslikke või loodusväärtuslikke alasid. Tänapäevane RV käsitlus on Euroopas mõnevõrra laienenud ning selle põhimõtteid kirjeldab rohetaristu strateegia. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitikast alguse saanud rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda ning mis rikastab inimese elukeskkonda ja toetab ökosüsteemiteenuseid. Täna Tallinnas kogu linna hõlmav rohevõrgustik puudub. Ühelt poolt on probleemiks kesklinna linnaosas rohevõrgustikku käsitleva planeeringu puudumine. Teisalt toimub paraku ka ehitustegevust üldplaneeringuga ettenähtud rohekoridorides.
Arengukavaga seame eesmärgiks, et rohelus oleks kõikjal linnaruumis nähtav. Täna pööratakse enam tähelepanu tehiskeskkonnale ning haljastut võetakse sageli kui „garneeringut“, kui kulu mitte investeeringut. Kvaliteetse haljastuse olemasolu eelduseks linnas on kogu haljastu eluringi (planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja hooldamine) kvaliteetne ja teadlik juhtimine, sealjuures nutikate lahenduste maksimaalne kasutamine.

2
MITMEKESINE JA ELURIKAS LINNAMAASTIK

Tallinn on mitmekesise maastikuga linn – meil on metsi, rabasid, klinti, jõgesid ja järvi – sellist mitmekesisust säilitame, väärtustame ja eksponeerime. Tallinn on ka üks Euroopa liigirikkamaid pealinnu.

Haruldaste liikide seisund on püsinud soodne, kuna Tallinna rohevõrgustikku mööda saavad liigid liikuda ühest elupaigast teise. Samuti kasutatakse nii uutel kui ka vanadel arendusaladel elurikkuse disaini meetodeid. Info loodusväärtuste ja nende käekäigu kohta on hoitud ajakohasena ja tänu headele teadmistele on Tallinnas moodustatud uusi kaitsealasid. Loodusväärtusega saavad linlased tutvuda nii veebis kui ka Tallinna looduses ringi liikudes. Looduse mitmekesisus soodustab toidu kasvatamist: kõigis linnaosades on eraaedade kõrval ka linnaaiad ja kogukonnaaiad.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Indikaatorliikide seisund on stabiilne või paranenud
  • Kaitsealade pindala on kasvanud
  • Kogukonnaaedade arv
roheline linn
  • Rahulolu elurikkuse seisundi ja maastiku mitmekesisusega Tallinnas on kõrge
SELGITUS

Elurikkus on taimestiku, loomastiku ja nende elupaikade mitmekesisus. Elurikkus on vajalik liikide taastootmisevõime tagamiseks ja inimesele loodushüvede pakkumiseks. Elurikkus hõlmab nii kaitsealuseid liike kui ka tavalisi liike, kellega tallinlane igapäevaselt kokku puutub ja kellelt tallinlane ökosüsteemiteenuseid saab. Elurikkuse seisundit peetakse üheks linnade elukvaliteedi näitajaks. Elurikkus Tallinnas on vähenemas, kuna:
– Haljastusega, sh looduslike alade pindala väheneb iga aastaga,
– ei looda juurde samaväärses mahus elupaiku kui neid hävib,
– rajatav uushaljastus (muru, elupuud) on elurikkusele väärtusetu,
– vanade renoveerimata hoonete arv ja jäätmaade pindala vähenevad.
Eesmärgi sisuks on, et praegusega võrreldes elurikkuse seisund ei halveneks.
Tallinnas on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav haljas- ja rohealadest koosnev rohevõrgustik. Vaid piisava suurusega haljas- ja rohealad, mis paiknevad süsteemselt, tagavad ökosüsteemide toimimise, mis on elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt väga oluline.
Tallinn väärtustab oma mitmekesist maastikku, mida ilmestavad rabad, järved, jõed, pankrannik ja metsad. Linna arenedes on vajadusest lähtuvalt loodud looduslikke maastikuolusid ära kasutades huvitavaid ja eriilmelisi rekreatsioonialasid.
Tallinna elukeskkonna kujundamisel arvestatakse olemasolevate väärtustega ja säilitatakse neid uute lahenduste väljatöötamisel ning luuakse juurde lisaväärtusi. Tallinn tegeleb järjepidevalt elukeskkonna esteetikaga, arvestades linna elurikkust.
Kogukonnaaiad aitavad lisaks mitmekesisusele tõsta keskkonna-alast teadlikkust, ehitada ja tugevdada kogukonda ning tunda rõõmu enda hooldatud taimede kasvamisest.

7
Puhta õhu ja vee linn

Tallinn kuulub Euroopa puhtaima õhuga linnade hulka. Linnaliikuvuse planeerimise ja uute tänavapuhastustehnoloogiate kasutuselevõtuga on peaaegu kadunud kevadised „tolmutormid“. Oluline mõtteviisi muutus ahjude kütmisel on kaasa toonud puhtama õhu talveõhtutel. Kõik need üheskoos on vähendanud õhusaaste väliskulusid ja negatiivseid tervisemõjusid.

Tallinn on puhaste veekogudega linn. Kõigi ligi 40 Tallinna oja, jõe ja järve seisund on paranenud ja suurem osa on viidud ökoloogiliselt heasse seisundisse. Illegaalsed reovee sissevoolud on likvideeritud ja keerulisema valgalaga veekogudele on rajatud looduslikke puhastussüsteeme. Ka Tallinna lahte ja teistesse veekogudesse suunatud sademevee kvaliteet on piisavalt heal tasemel. Tallinna linnaruum on võitnud juurde ammu unustatud ojasid (nt Iisaku soon), mis on olnud aastakümneid suletud torudesse. Sademevee käitlemisel kasutatakse innovaatilisi lahendusi.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUd suurenevad
  • Kõigi Tallinna veekogude seisund on paranenud
NEGATIIVSEd MÕJUD VÄHENEvad
  • Peenosakeste ja osooni piirnorme ei ületata
ROHELINE LINN
  • kõigi Tallinna põhjaveekogumite seisund on hea
  • Suplusvee kvaliteet vastab nõuetele kogu suplushooaja vältel
  • elanikud on rahul õhu ja veekogude puhtusega
SELGITUS

Puhas õhk ja vesi on inimeste hea tervise seisukohast fundamentaalsed. Samuti tõstavad (või halval juhul langetavad) inimeste soovi linnas elada. Praegu mõõdetakse linnaõhku kolmes punktis, mis võib jätta Tallinna õhukvaliteedist parema mulje kui olukord tegelikult on. Soovime õhu kvaliteedi mõõtmist laiendada, kaas- ja reaalajastada ning võtta arvesse ka linnaelanike kaebusi õhu kvaliteedi kohta.
Vee kvaliteedi hindamiseks kasutatav mõõdik koosneb kvaliteedi ja kvantiteedi koondhindest, kui üks on halb, on koguhinnang halb. Kolme põhjavee kogumi osas on seisund hea, ühe osas halb. Halvas seisundis kogumi osas peaks olema võimalik reostusallikas välja selgitada ja seejärel kaaluda meetmete rakendatavuse otstarbekust. Heas seisundis kogumite osas tagab hea seisundi eelkõige ressursi kontrollitud jagamine.
Pinnaveeseisundit mõõdetakse komplekshindega, mille kohaselt on meie veekogud hetkel kesises või halvas seisundis ja seisund pigem halveneb kui paraneb.

3
Jäätmeteket vähendav ja taaskasutav jäätmemajandus

Tallinnas tekib vähem jäätmeid – selle nimel pingutavad nii linn, elanikud kui ettevõtted. Tekkivad jäätmed suunatakse maksimaalselt taaskasutusse.

Peamisi kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid saab üle anda kodu lähedal. Igas linnaosas on piisava suurusega jäätmejaam koos uuskasutuskeskusega, ehitusjäätmed suunatakse maksimaalselt ringlusesse, jäätmete liigiti kogumine on tagatud igal pool.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUd suurenevad
  • ringlusse suunatud olmejäätmete määr
  • Korduskasutus: korduskasutuskeskuste arv või korduskasutusse suunatud esemete arv (mõõdik vajab väljatöötamist)
NEGATIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • olmejäätmete hulk inimese kohta väheneb
  • Segaolmejäätmete mahu osakaal kogu jäätmetekkest langeb
roheline linn
  • Linlaste rahulolu linnaruumi puhtusega (rahulolu-uuring)
SELGITUS

Selleks, et vähendada jäätmetest tulenevat reostust, on Euroopa Liidu direktiiviga on pandud kohustus, et aastaks 2020 tuleb 50% ja aastaks 2035 65% tekkivatest olmejäätmetest suunata ringlusesse, st võtta materjalina uuesti kasutusse. Tänase seisuga Eesti seda sihttaset täita ei suuda. Ringlussevõtuna ei arvestata põletamist, mistõttu on oluline maksimaalselt suunata materjale ümbertöötlemisse ja taaskasutusse.
Olmejäätmete liigiti kogumise määr on viimastel aastatel olnud langustrendis. Peamine põhjus on liigiti kogutud jäätmete koguste vähenemine. Jäätmete sorteerimiseks puudub täna motivatsioon, sest olulist hinnavahet sorditud ja sortimata jäätmete üleandmisel ei ole. Lisaks ei ole materjalina ringlussevõtt täna konkurentsivõimeline, sest jäätmete põletamine on odav (puudub põletamismaks). Eestis ei ole piisavalt võimalusi materjalide ringlusse suunamiseks, sest pole ettevõtteid, kes sellega tegeleks. Suurem osa materjalist läheb välismaale, mistõttu sõltub ettevõtete motivatsioon palju välisturgude olukordadest.
Tekkekohal üleantavate jäätmeliikide hulk ei ole täna piisav – tekkekohas peaks saama anda üle lisaks praegu kogutavatele liikidele pakendeid, probleemtooteid ja ohtlikke jäätmeid.

5
Puhas energia erinevates sektorites

Võtme-valdkondades – transport, energiavarustus, toit, jäätmekäitlus, ehitus, elamu- ja linnamajandus – kasvab puhta, heitmevaba energia kasutamine.

Linn võtab juhtrolli puhta energia tehnoloogiate kasutamisel. Linn loob eeldused oma elanikele puhta energiaga seotud tulundusühistute tegevuseks ning kliima- ja energiateema teadvustamiseks igaühe jaoks.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • Puhta energia kasutuse osakaal kasvab
  • Puhast energiat loovate ja kasutavate ettevõtete tööhõive, kaasatud kapital, käive ja kasum kasvavad
NEGATIIVSEd MÕJUD VÄHENevad
  • Kasvuhoonegaaside heitmed vähenevad
roheline linn
  • Linna asutustes (sh (ühis)transpordis) kasutatav energiahulk väheneb ja roheenergia osakaal kasvab
SELGITUS

Üks linna arengukava kandvaid eesmärke on CO2 ja teiste kahjulike heidete oluline vähendamine tulenevalt linnapeade paktist 2030.

Puhta energia tootmise viisid on loodud ja kättesaadavad. Tehnoloogiad arenevad kiiresti ning seega on alternatiiv fossiilkütustele olemas. Eestis muudab puhta energia eesmärgi saavutamise raskeks suur sõltuvus põlevkivienergeetikast, kuid inimene või organisatsioon saab teha omalt poolt teadlikke valikuid. Tallinna linn on siin teerajajaks.

6
Hea koduloomakultuuriga linn

Linnakodanikud on teadlikud lemmikloomapidajad.  See on osa keskkonnateadlikkusest. Teadlikkus aitab ära hoida ka loomade hülgamist ja soovimatute loomalaste sünni.

Loomadega tegelemine vähendab stressi ja annab loomaomanikule võimaluse aktiivsemale elule. Selleks, et tagada lemmikloomadele sõbralikum keskkond ja samas ka puhtam ja stressivabam linn kõigile elanikele, on linnas koerte jalutusväljakud, kus liigikaaslastega sotsialiseeruda ja omanikud saaksid nendega koos aega veeta. Kodust hulkuma läinud loomad jõuavad koju tundidega, mitte päevadega. Varjupaigas leiavad peavarju tõesti abivajajad, kellele tagatakse vastav ravi ja sobivad pidamistingimused eesmärgiga leida neile head kodud.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • kiibistatud koerte, kasside osakaal (80%) kasvab
  • lemmikloomasõbralike avalike asutuste osakaal kasvab
  • loomapidajate teadlikkus loomapidamisest kasvab
  • linna rajatud avalikud koerte ujutamiskohte arv kasvab
NEGATIIVSEd MÕJUD VÄHENEvad
  • kodutute loomade arv väheneb
  • Loomadega juhtunud intsidentide arv väheneb
roheline linn
  • koerte jalutusväljak on koeraomanikule kättesaadav elukohast 3 km raadiuses
SELGITUS

Tallinna linnas on ainukesed kohad, kus võib koera vabalt jooksma lasta, koerte jalutusväljakud. Praegu on väljakuid 20. Ühtegi ametlikku ujutuskohta hetkel Tallinnas pole. Jalutusväljakul on FCI reeglitega kooskõlas agility elemendid, mis võimaldavad aktiivset füüsilist ja vaimset tegevust nii koerale, kui omanikule. Väljakuid hooldatakse 5 korda nädalas, et tagada nende korrashoid ja ohutus nii omanikele, kui loomadele. Endiselt lastakse palju loomi linnapeale rihmata hulkuma, nende järelt ei koristata ja loomad võivad jääda auto alla, rünnata kaaskodanikke või lemmikuid ning on ohuks meie linnalindude ja pisiloomade (nt oravad) elule.
Praegu on võimalik varjupaika sattunud loomade statistikat vaadates öelda, et 74% koertest on kiibistatud ja ainult 13% kassidest (2018. a). Kiipi kontrollitakse looma leidmiskohal ja võimalusel tagastatakse loom koheselt omanikule. Ülejäänud loomad (omanik ei ole kättesaadav, kiipi ei ole) tulevad varjupaika. 2018. aastal leiti 117 kassikorjust avalikest kohtadest ja 7 koera, st kuus hukkub tänavatel üle 9 kassi ja keskmiselt 1,5 kuu jooksul 1 koer. Lisaks satub varjupaika keskmiselt korra nädalas traumaga loom (autolt löögi saanud, alla kukkunud vms).

SELGITUS

1. Iga täiendav lemmikloom, kellega imik lapseeas regulaarselt kokku puutub, vähendab hilisemas elus riski allergiate tekkeks, selgub Rootsis läbiviidud uuringust.
https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0208472
2. Traumapunktis teraapiakoera nägemine ja temaga tegelemine vähendab oluliselt valusid, stressi ja ärevust, selgub Indiana Meditsiiniülikooli uuringust.
https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0209232
3. Koeraomanikud liiguvad rohkem, neil on madalam vererõhk, tuntakse end rohkem õnnelikuna, kui inimesed, kes koera ei oma, selgub Californias, USAs läbiviidud uuring.
https://journals.plos.org/plosone/article/authors?id=10.1371/journal.pone.0179494
4. Kassi või koera olemasolu aitab lemmikloomaomanikul kergemini toime tulla, kui ta satub stressisituatsiooni, selgub Buffalo Ülikooli uuringust.
https://www.upi.com/Pets-valuable-for-coping-with-stress/48681032871787/

2
Keskkonnateadlik linlane

Tallinlane on oma keskkonnateadlikkusega eeskujuks kõigile teistele. Keskkonnateadlikkus on inimese ja keskkonna vahelise suhte ja vastastikuse mõju mõistmine ning valmisolek neid oma tegevuses arvestada.

Keskkonnateadlik linlane lähtub oma otsustes teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost. Keskkonnateadliku linlase käitumine, eluviis ja -väärtused ning suhtumine ümbritsevasse keskkonda, sh loodusesse põhinevad teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteemile, mis teadvustab loodus-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid lähtudes säästva arengu kontseptsioonist.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
POSITIIVSEd MÕJUD suurenevad
  • tallinlaste keskkonnateadlikkuse indeksi (KTI) keskmine tulemus paraneb
SELGITUS

Keskkonnateadlikkuse indeksit (KTI) mõõdetakse iga kahe aasta tagant. Maksimaalne tase on 100 punkti, millest 10 punkti kaaluvad hoiakud, 20 punkti teadmised ja info ning 70 punkti käitumine. 2016.aastal oli KTI 42,0 punkti, 2018.aastal – 43,5 punkti. KTI arvutakse kogu Eestile, kuid arvestades, et kaalutud valimis moodustavad pealinna respondendid 32,5%, võib arvata, et see näitaja mingil määral peegeldab olukorda Tallinnas. Vajadusel on võimalik mõõta KTI-d eraldi Tallinna kohta ning täiendada ka metoodikat (aga kas peaks?).
Suurenemas on inimeste osakaal, kes peavad elektritootmise puhul kõige olulisemaks, et see oleks keskkonnale võimalikult väikese kahjuga, viivad sageli ohtlikud jäätmed selleks ettenähtud kogumiskohta ja sordivad prügi keskkonnakaitselistel kaalutlustel, väldivad kilekottide kasutamist ning tunnevad huvi keskkonnaseisundialase info vastu. Mahe ja kasutatud toodete tarbijate arv on pärast mõningast kasvu hakanud jälle vähenema. Stabiilseks jääb ka nende inimeste arv, kes eelistab sageli autoga sõitmise asemel liigelda jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga keskkonnakaitselistel kaalutlustel.
Keskkonnateadlikkust on eeldatavalt mõjusam parandada noorte seas. Seetõttu on mõistlik keskenduda sellele, et lapsed hooliksid keskkonnast, elaksid jätkusuutlikku eluviisi (nt taaskasutus, säästvad liikumislahendused, taastuvenergiate kasutamise suurendamine ja prügiloova tarbimise vähendamine jne.). Siinkohal on oluline rahulolu tekitava keskkonna loomiseks ja säilitamiseks ka noorte panus ja selle eeldusena teadlikkuse kasv keskkonnasäästlikkusest.