TALLINN 2021+ | 13. — Avatud ja inimesekeskne linna juhtimine
123
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-123,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

13. — Avatud ja inimesekeskne linna juhtimine

Tulevikku vaatav linna juhtimine toimub avalikkuse ja huvirühmade pideval osalusel. See tähendab kestvat õppimist kõigi jaoks. Linnavalitsuse liikmed, linnavolinikud ja linnaorganisatsiooni töötajad õpivad avalikkust ja huvirühmi kuulama, saadud mõtetest ja soovidest tasakaalustatud poliitikaid kujundama ja nende olulisust paremini selgitama. Avalikkus ja huvirühmad õpivad arvestama teineteise vajaduste ja poliitikakujundajate võimalustega. Hea koostöö põhineb vastastikusel usaldusel.

Hea linnakodanik, mismoodi peaks Sinu meelest tuleviku Tallinna juhtima? Millal saame öelda, et oleme saavutanud mõne dokumendiga ühiskondliku kokkuleppe?

Kas linlaste rahulolu planeerimisprotsessiga on selleks õige ja piisav näitaja? Kuidas peaksid linlased saama otsustusprotsessides osaleda? Mismoodi peaksime hindama linnatöötajaid?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
linna juhtimine
panustab kõikidesse üldeesmärkidesse ja seega tallinlaste heaolusse
1
TALLINNA JUHTIMISE PÕHIVÄÄRTUS: INIMESE KESKSUS

Linnavalitsus on olemas selleks, et osutada teenuseid inimeste vajadustest ja ootustest ning linna võimalustest lähtuvalt. Seda tehakse läbipaistvalt ja arusaadavalt, sõbralikult ja väärikalt, eesmärkide põhiselt ja tulemusi regulaarselt hinnates.

„Asjaajamise bürokraatia“ ainuke mõte on läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste tagamine. Mis neid ei taga, sellel ei ole mõtet. Tallinn on inimesekeskne, läbipaistev, mitte bürokraatlik ning korruptsioonirisk on madal. Linn suhtleb avalikkuse ja huvirühmadega neile arusaadavalt ja mugavalt: linnaorganisatsiooni struktuur on sellest lähtuvalt üles ehitatud. Tallinn on oma IT taristu ja teenustega eeskujuks ja inspiratsiooniks digitaalse ühiskonna arendamisel.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • hinnang linnajuhtimise kvaliteedile väljaspoolt organisatsiooni (linnakodanike rahulolu uuring, tööandja maine) paraneb
  • korruptsioonitajumise indeksi tulemus paraneb
  • rahulolu linna teenustega tõuseb
  • e-teenuste kättesaadavus (arv?) paraneb
  • e-teenuste kasutajate osakaal tõuseb
negatiivsed mõjud vähenevad
  • korruptsioonis süüdi mõistetud töötajate arv Tallinna linnaorganisatsioonis (linn ei korralda selle üle järelevalvet) langeb
tallinn on hästi juhitud
  • muukeelne linlane saab talle vajalike linna teenuste kohta informatsiooni kas vene ja inglise keeles
  • erivajadustega inimeste ligipääsetavus linna teenustele (mõõdik vajab välja töötamist)
SELGITUS

Inimesekeskus tähendab eelkõige linnakodanikule väärtust loovaid teenuseid ja inimlikku ning probleemi lahendamisele suunatud hoiakuid ja suhtlemist. Ükski linna funktsioon ei eksisteeri funktsiooni enda pärast, taristu ei eksisteeri taristu pärast ja teenus teenuse pärast. Neid peab olema inimestele vaja. See ei tähenda seda, et kõik inimeste soovid saavad igal ajahetkel täidetud. Kohalik omavalitsus lähtub eelkõige linlaste heaolust tervikuna ja siin arengukavas kokku lepitud eesmärkide täitmise vajadusest. Näiteks on selles arengukavas välja toodud, et õpetaja ei ole klienditeenindaja ja ei pea 24/7 olema kättesaadav. Õpetaja peab olema autoriteet, kuid seejuures alati sõbralik ja väärikas. Me saame aru, tasakaalu leidmine inimeste vajaduste ja linna võimaluste vahel on keeruline. See eeldab vastastikust mõistmist ja kokkulepet.

2
TARGALT JUHITUD LINN

Linnaorganisatsiooni ülesanne on tagada kasutajast lähtuvad optimaalsed ja targalt juhitud teenused nii linnakodanikele kui töötajatele. Ühtlase kvaliteedi tagamiseks on põhi- ja tugiteenuste juhtimine ja arendamine koondatud vastavalt ametitesse ja linna teenistustesse.

Loodud on teenuspõhised kompetentsikeskused. Juhtimise ühtlaselt kõrge kvaliteet linnaorganisatsioonis tagab kompetentse personali. Linnaorganisatsioonis töötavaid juhte hinnatakse regulaarselt.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • töötajate rahulolu juhtimise kvaliteediga kasvab
Tallinn on hästi juhitud
  • Tallinna Linnavalitsus on 10 kõige hinnatuma tööandja hulgas
SELGITUS

Siia tuleb selgitus!

3
SUUR ANDMEPILT LINLASTELE

Linna olulisemad juhtimisotsused lähtuvad andmetest ja otsuseid selgitatakse samuti andmete kaudu põhjendades.

Avalikku kasutusse antakse võimalikult palju linna kohta käivaid ava-andmeid ja andmed on kaasakutsuvalt visualiseeritud ja aitavad inimestel teha elulisi otsuseid: kuhu rajada oma kodu, kuhu asutada oma ettevõte ja millised võimalused on ise oma koduasumis midagi ära teha. Objektiivse ja õigeaegse info jagamine on ühtlasi vundamendiks edukale avalikkuse ja huvirühmade kaasamisele.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
tallinn on hästi juhitud
  • linnas tekkivad avalikud andmed on mugavalt kättesaadavad (mõõdik vajab välja töötamist)
SELGITUS

Praegu on enamus avalikest andmetest olemas masinloetaval kujul, kuid mitte atraktiivsel moel. Linlaste teadlikkus avaandmete olemasolust on madal ning nad ei pruugi olla kõigile lihtsasti leitavad. Tuleviku linnajuhtimises on visualiseeritud andmetel tähtis koht elanike igapäevas ja linnavalitsuse töös: kui elanikud saavad erinevaid andmekomplekte omavahel võrrelda ja neile uusi küsimusi esitada, muutub nende tegevus informeeritumaks ja suurt pilti arvestavamaks. Ent samahästi on see oluline linnavalitsemisel: ajal, kus andmeid tekib tohutult, on vaja heaks juhtimiseks head töölauda ja häid küsimusi esitavaid linnatöötajaid. Nende kahe olemasolul on linnaorganisatsioon paindlik ja õppiv ning oskab paremini reageerida tuleviku muutustele.

4
ÜHISKONDLIK KOKKULEPE LINLASTE VAHEL

Linna juhtimise aluseks on ühiskondlik kokkulepe linlaste vahel, mis väljendub arengukavas ja teistes planeerimisdokumentides. Samas, on planeerimine pidev protsess, kus kokkulepet vaadatakse üle igapäevaste otsuste suhtes ja vajadusel tehakse kokkuleppes muudatused.

Linn annab eesmärkide poole liikumise kohta võimalikult ajakohast infot. Kohalike kogukondade otsused lähtuvad planeerimisdokumentides seatud eesmärkidest. Otsused, mis puudutavad ainult ühte kogukonda, antakse selle kogukonna otsustada kohapeal. Linnaosakogud on ühenduslüliks kohaliku kogukonna ja kõiki linlasi puudutavate otsuste vahel. Linnal on elanikega koostöös valitud strateegilised partnerid, kes väljendavad kogukondade huvisid, olgu selleks siis näiteks asumiseltsid, erialaliidud või muud mittetulundusühingud.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • linlaste rahulolu kaasarääkimise võimalustega kasvab
  • linnavalitsuse usalduse tase kasvab
tallinn on hästi juhitud
  • linna strateegiliste partnerite arv
  • kaasava eelarve olemasolu, osakaal eelarvest ja rahulolu kaasava eelarve protsessiga
SELGITUS

Kaasavat eelarvet täna Tallinnas ei rakendata. Küll on meil olemas Positiivne Programm, mis on pigem käsitletav ideekorjena ja millest siduvaid kohustusi eelarvesse ei teki. Küsimus on, kas seda on mõistlik rakendata ka mõne teise metoodikaga, nt kultuurivaldkonnas?

Ühiskondlik kokkulepe saavutatakse dokumendi vastuvõtmisel, kuid kokkulepe on ajas muutuv nähtus ja selliste dokumentide koostamisse tuleb sisse kirjutada ka perioodiline ülevaatamine. Linlaste rahulolu näitaja on üks mõõdikutest, teine võiks olla mõjuanalüüs.

5
LINNAVALITSUSE SELGED SÕNUMID

Tallinn on linn inimeste jaoks. Tal on oma nägu ja temast räägitakse lugude keeles. Linlastega suhtlemine on oluline osa iga avalikku teenust osutava teenistuja/ametniku põhitööst. Selleks kasutatakse linlastele kõige sobivamaid kanaleid. Vajalik info ja teenused jõuavad ise inimesteni, mitte vastupidi. Linn on oma sõnumites ühtne.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
Tallinn on hästi juhitud
  • elanike hinnang avatusele ehk usalduse tase (protsentides)
SELGITUS

Siia tuleb selgitus!

6
LINN ON OMA VARA HEA MAJANDAJA

Mitme arengukavas püsitatud eesmärgi täitmiseks on vaja, et Tallinn linnavalitsus majandaks efektiivselt endale kuuluvaid maid ja kinnisvara. Linn lähtub selles kolmest printsiibist: 1) Eelistatud on linnavara säilitamine mitte müümine; 2) olemasolevat linnavara majandatakse maksimaalselt lähtudes turutingimustest ja orienteerituna kasumile; 3) linnavara säilitamine ja majandamine lähtub analüüsidest ning pikaajalisest plaanist.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • strateegilisi eesmärke täitva linnavara osakaal kogu linna varast kasvab
negatiivsed mõjud vähenevad
  • linnale kuuluva maa ja kinnisvara müük langeb
tallinn on hästi juhitud
  • linnavara on kasumlikult majandatud
SELGITUS

Linn omab ja majandab maad ja kinnivara peamiselt kolmel põhjusel:
a) Teenuste osutamiseks (nt koolid, lasteaiad)
b) Tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks ja suunamiseks sh. Avaliku ja erahuvi tasakaalustamiseks (nt pargid, haljasalad)
c) Turutõrgete leevendamiseks või teatud majandustegevuse soodustamisek (nt Tallinna tööstuspargid AS)
See, et teenuste osutamiseks vajalikku vara tuleb heaperemehelikult majandada on iseensestmõistetav ja ei vajaks arengukavas eraldi välja toomist. Antud alaeesmärk rõhutab eelkõige seda, et linnal on vajalik omada ja majandada maid ja kinnisvara ka soovitud ruumilise arengu tagamiseks ning kas turutõrgete leevendamiseks või teatud majandustegevuse soodustamiseks. Antud kolm põhimõtete on välja toodud järgmistel põhjustel:

1) Eelisatatud on linavara sälitamine mitte müümine. See põhimõte on oluline kuna linn peab vaatama arenguid väga pikaajaliselt, arvestades, et linn eksisteerib ka nii kauges tulevikus, mida me ette ei suuda näha. St et me ei suuda täielikult ette prognoosida kus ja millist kinnisvara linn kaugemas tulevikus vajab (hoolimata sellest, et linn teeb ruumilise arengu planeerimiseks üldplaneeringuid). Seetõttu on vaja omada teatud puhvrit maid, sest vastasel korral peaks linna hakkama neid tulevikus soetama, mis võib osautuda kas väga kalliks või lausa võimatuks. Kuna hetkel on linnale kuuluva (arendatava) maa osakaal väga väike, siis ongi püstitatud põhimõte, et eelistatult maid rohkem ei müüda. See ei tähenda, et maid ja mud kinnisvara üldse ei müüda. Seda tehaks juhul kui tegu on väiksemate varadega, millele ei ole võimalik strateegiliselt olulist kasutust ette näha.

2) Olemasolevat linnavara majandatakse maksimaalselt lähtudes turutingimustest ja orienteerituna kasumile. Nagu eelmises punktis öeldud, on linnal mõistlik omada puhvrit maadest, et olla võimeline reageerima linnatoimuvate pikaajalistele arengutele. Samas ei ole mõistlik, et selline puhver seisab kasutult seni kuni sellele tekib rakendus. Linna vara peaks olema võimalikult palju avaliku huvi teenistuses. Seetõttu otsitakse alati linna varale antud ajahetkel kõige sobivamat rakendust. Sealjuures arvestatakse, et ei kahjustataks turukonkurentsi vaid pigem aidatakse kaasa ettevõtluse arengule. Niisugune majandamine võib olla ka koostöös teiste parnteritega nt Teaduspark Tehnopol.

3) Linnavara säilitamine ja majandamine lähtub analüüsidest ning pikaajalisest plaanist. Kuigi protsentsuaalselt kuulub linnale suhteliselt vähe (arendatavat) maad, on kogu linnale kuuluv vara siiski märkimisväärne. Selle efektiivne majandamine eeldab vastavat kompetentsi ja põhjalikku analüüsi. Sealjuures tuleb arvestada uute kompententside vajadust nt seoses BIM kasutuselevõtegu ehituses. Kaalutakse nt vastava võimekusega varahalduse institutsiooni loomist, mis tegeleks nii linna teenuste osutamiseks vajaliku vara efektiivse majandamisega kui ka uute arendustega.