TALLINN 2021+ | 12. — Äge ja turvaline laste linn
121
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-121,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

12. — Äge ja turvaline laste linn

Tallinn on linn, kus lapsevanem võib lapse südamerahuga välja mängima lasta. Kus lapsed saavad ise jalgsi või jalgrattaga kooli minna. Kus lapsevanemad saavad lapsele anda rohkem iseseisvust. Kus kõigil lastel on võimalik midagi õppida või teha. Kus suured inimesed on laste vastu lahked ja abivalmid. See esitab väljakutsed linnale, riigile, aga kõige rohkem tervele ühiskonnale.

Mida peaks Tallinn tegema, hea linnaelanik, et linn oleks lastele äge, turvaline ja arendav?

Mis on see, mis jääb täna vajaka, et linn oleks peresõbralik? Kas pered eelistavad koduna linnale linna lähiümbrust? Miks?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
lastesõbralik
  • laste osakaal, kes peavad linnakeskkonda turvaliseks ja lahedaks suureneb
  • Tallinnast lahkuvate perede arv väheneb
turvaline argipäev
  • tajutud turvalisus kasvab
hea tervis
  • tervena elatud aastate arv kasvab
head inimsuhted
  • segregatsioon väheneb
  • rahulolu suhetega suureneb
  • ennast tõrjutuna tundvate inimeste osakaal väheneb
1
TURVALINE LASTE LINN

Inimene veedab kogu väljas oldud ajast üle 80% lapsena, mistõttu on kodu ümbruse turvalisus, õdusus ja tegevusvõimalused eriti olulised. Lapsed vajavad turvatunnet. Ka selleks, et avastada. Aga ka muidu, siis kui kurbus tuleb peale.

Turvatunnet pakub talle lapsevanem, kuid ka linn läbi ohutu elu- ja õpikeskkonna loomise. Linnaelu ei tohi lapselt röövida tema lapsepõlve. Laps – ja tema vanem – ei pea muretsema, et linn võib olla lapsele ohtlik. Vastupidi: kvartalisisesed teed ja hoovialad on ohutud. Samuti on turvaline tee lasteaeda ja kooli. Sedavõrd, et lapsed saavad ise näiteks rattaga kooli minna.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
negatiivsed mõjud vähenevad
  • lastega juhtuvate liiklusõnnetuste arv langeb
äge laste linn
  • lapsevanemate ja laste tajutud turvatunne
SELGITUS

Inimene veedab kogu väljas oldud ajast üle 80% lapsena, mistõttu on kodu ümbruse turvalisus, õdusus ja tegevusvõimalused eriti olulised.

Inimkannatanutega liiklusõnnetustes vigastatute arv on viimase 10 aasta jooksul olnud Tallinnas kasvutrendis (414 inimest 2009.a; 546 inimest 2017.aastal). Tallinna liikluses hukkus viimase kümne aasta jooksul keskmiselt 9 inimest aastas (2017.aastal 4 inimest, seda on varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem. 2017. aastal olid kõik neli hukkunut jalakäijad).

Jalakäijatena satuvad liiklusõnnetustesse kõige sagedamini 7…9-aastased suurtes linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) elavad ja liiklevad lapsed. Alaealised saavad õnnetustes kannatada valdavalt kas jalakäijana, jalgratturina või kaasreisijana sõiduautos.[1] Laste osakaal rattaõnnetustest on viimastel aastatel märgatavalat tõusnud. [2]

[1] https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2016_vol_6.pdf

[2] https://www.accelerista.com/ratas/jalgratas/kurb-statistika-lapsed-jalgrattal/

2
HOOV KUI OSA LASTE MAAILMAST

Laps areneb mängides, katsetades, eksides. Asju käega katsudes. Teiste lastega asju avastades ja nendega ka maid jagades. Kättpidi mullas olles ja puu otsa ronides. Igast asjast võib saada mänguasi. Lastel on plastiline fantaasia, mis vajab ainult sädet, et põlema lahvatada.

Niisiis ei ole laste linnas ainult mänguväljakuid, vaid ka puid ja põõsaid, onni ehitamise kohti ja isetegemise ruumi. Mänguväljak ei ole üksik objekt, vaid üks osa kogu rohealade süsteemist. Kaasaegsete ja mitmekülgsete laste mängu- ja pereväljakute olemasolu võimaldab lastel, kuid ka kogu perel veeta rohkem aega õues ja arendada end füüsiliselt ja vaimselt. Peremänguväljak võimaldab sama pere erinevates vanustes lastele kui ka lastevanematele koos tegevust.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • perega koos värskes õhus veedetud aeg kasvab
äge laste linn
  • hoovispordi aktiivsus (mõõdik vajab välja töötamist)
  • mänguväljaku/pereväljaku kaugus kodust
  • mänguväljakute võrgustik (mõõdik kaardil)
  • rekonstrueeritud mänguväljakute osakaal
  • mitmekülgselt arendavate mänguelementidega mänguväljatekute osakaal
  • mänguväljakute ligipääsetavus erivajadustega lastele (mõõdik vajab välja töötamist)
  • osakaal (75%) lastest (kuni 19.a), kes viibivad vähemalt 1h värskes õhus (mängides, liikudes, olles kehaliselt aktiivne)
SELGITUS

Tallinnas on 294 laste mänguväljakut, mis on pidevas kasutuses. Väljakud vajavad pidevat hooldust, et tagada laste ohutus. Peremänguväljakuid on hetkel 12. Vajalik on analüüsida, kui palju ja kuhu on täiendavalt selliseid (pere)mänguväljakuid vaja ja leida parimad võimalused nende loomiseks.

Mänguväljaku ülesanne on toetada:

  • füüsilist arengut (tasakaal, keha valitsemine, sihipärane tegevus);
  • psüühilist, sh emotsionaalset (hirm, viha, rõõm), esteetilist ja spontaanse ettekujutusvõime arengut;
  • sotsiaalsete suhete arengut (vastastikune mõjutamine ja ühistegevus).

Peremänguväljak:

  • üheaegne kasutus eri vanuses laste ja nende vanematele;
  • noorukid (peab arvestama teismeliste sooliste eelistusega);
  • eakad ja lapsed koos kasutamine

Mänguväljakute teenindusraadiused vanuserühmade järgi:

  • 0-4 – aastased 300m
  • 4-12 – aastased 600m
  • 12+ aastased ning peremänguväljakud 1 km

Mänguväljakute võrgustik.

Rajatakse kasutajaskonna ealisi ja muid erivajadusi arvestades. See eeldab võrgustiku kavandamist ja kujundamist kogu linna ulatuses koos:

  • rohealade võrgustikuga,
  • kõnniteevõrgustiku ning kergliiklusteedega,
  • looduse õpperadadega,
  • olemasolevate terviseradadega,
  • avalike spordiväljakutega,
  • parklate, sh jalgrattaparklate süsteemiga;

võimaluse korral seotust nt siseruumides paiknevate mängutubadega

3
ARENDAVATE TEGEVUSTE LINN

Igal Tallinna lapsel on võimalus ennast arendada teda huvitavas ringis või trennis. Huvitegevuste kaudu kasvab noorte aktiivsus ja initsiatiiv, nii et igaüks saab arendada endas peidus olevat talenti.

Lapsed oskavad infokülluses orienteeruda, infot turvaliselt tarbida, noortele suunatud teenuseid kasutada. Suurenenud on noorte teadlikkus linnaruumi olulisusest ja selle käsitlusest. Lapsed on kaasatud linnaruumi loomisesse, et see leiaks aktiivset kasutamist erinevas vanuses, erinevate soovide ja vajadustega inimeste poolt. Linnaruum soosib nii indiviidi kui kogukonna tegevust, samuti põlvkondadevahelist koostööd.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • Erivajadustega noorte kaasatus noorsootöösse kasvab
  • vabatahtliku tööd eesmärgipäraselt toetavate tegevuste arv
  • noorteühingute arv/ liikmete arv kasvab
  • koosloomeprojektide arv kasvab
  • valimistel hääletanud noorte arv kasvab
äge laste linn
  • 100% Tallinna noortest kasutavad digitaalseid võimalusi pakutavate teenuste tarbimiseks, info leidmiseks ja enesearendamiseks
  • põlvkondade vahelise koostöö soodustamine läbi koostööprojektide/programmide
  • Lapsed räägivad kaasa/saavad kaasa rääkida nende elu puudutavates küsimustes
  • noored on kaasatud (nt osaluskogud – noortevolikogu)
  • valimistel (hääletanute)% 16-17 a (KOV valimised), 18-26 a
  • laste kaasatus linnaplaneerimisse (nt: kaasav eelarve, TNV tegevus)
4
PERESÕBRALIK LINN

Peresõbralikkus on kandev väärtus kõigis linnavalitsuse ettevõtmistes. Perede heaolule mõeldakse nii linnaruumi, liikuvust kui avalikke hooneid ligipääsetavamaks ja turvalisemaks muutes.

Linn toetab peresid vastavalt nende vajadustele ja vaatab neid terviklikult. Vanematel on olemas vajalik tugi laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • tallinnat peresõbralikuks linnaks pidavate inimeste osakaal suureneb (rahuloluuring)
negatiivsed mõjud vähenevad
  • Linnaruumis ja avalikes hoonetes lastega juhtuvate õnnetuste arv väheneb
SELGITUS

Teadliku ja järjepideva poliitika kujundamise üks põhimõtteid on panustamine ennetustöösse ja võimalikult varasesse sekkumisse. Kui vaadelda uurimistööd, mis puudutab kuritegelikku käitumist, vaimse tervise probleeme ja muid kompleksseid sotsiaalseid probleeme, nähtub, et lastel ja noorukitel endil on väga väike roll selles, millised riskitegurid neid ohustavad.

Perekondlikud tegurid omavad sealjuures valdavat mõju lapse varajasel arenguperioodil ning eakaaslaste ja naabruskonnaga seonduvad tegurid muutuvad oluliseks hilisemas arengus. Seega eeldab lapsi puudutavate probleemide käsitlemine, strateegiat, mis oleks suunatud erinevatele riskiteguritele erinevates riskivaldkondades, sobituks rahvatervise mudeliga, kätkeks endas ennetustegevust kõikidel ennetuse tasanditel (st esmasest kolmandaseni) ja vastaks inimeste vajadustele . Mida tõhusam on töö esmase ennetuse tasandil, seda väiksemaks peaks ideaalis kujunema vajadus iga järgneva taseme ennetuseks.

Eestis puuduvad põhjalikud arvutused ennetustöö rahalisest mõjust, kuid näiteks Action for Children and the New Economics Foundation on hinnanud, et ilma nende väljapakutud lisainvesteeringuteta ennetustöösse võib Suurbritannia majandus kaotada lähema 20 aasta jooksul saamata jäänud tulude tõttu 486 miljardit naela. See on 24 miljardit naela aastas, võrdne umbes ühe viiendikuga prognoositud tervisevaldkonna kulutustest aastatel 2010– 2011. Ennetusel põhinevad sekkumised ei too mitte ainult pikaajalist kasu lastele, nende peredele ja ühiskonnale, vaid sellisest kasust kujunevad ka tulud, mis kaaluvad üle sekkumisele tehtud kulutused.

Seega ennetustöö valdkond on väga oluline. Siseministeeriumis on hetkel väljatöötamisel ka Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon (https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/ennetustegevus/valdkondadeulene-ennetustegevus), mis kajastab valdkondadeüleselt tehtud kokkuleppeid ennetuse tulemuslikumaks elluviimiseks, keskendudes lastele ja noortele. Küsimus on, milline on siinkohal linna vs riigi roll?

Rääkides liikuvusest, linnaruumist ja avalikest hoonetest on oluline tagada, et need oleksid ohutud, õnnetuste arv peab olema viidud miinimumini.
Kinnisvaravahendajad toovad välja, et kui perre sünnib laps, siis sageli hakatakse vaatama elukohta linnast välja, linna lähiümbrusesse. Ühelt poolt soovitakse olla linnakärast eemal, kuid teisalt on ka hinnaklass taskukohasem, eriti kui eelistatakse elada eramajas või mõnes uusarenduses.