TALLINN 2021+ | 11. — Sportlik ja liikuv pealinn
119
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-119,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

11. — Sportlik ja liikuv pealinn

Tallinnas on mitmekülgsed ja piisaval arvul sportimis- ja liikumispaiku ning toimub arvukalt erinevaid spordisündmusi. Pakutavad sporditeenused on kvaliteetsed, mitmekülgsed ja kättesaadavad kõigile. Järjepideva linnakeskkonna arendamise ja koostöö kaudu linlastega on igas linna piirkonnas olemas kodulähedased võimalused erinevate spordialade või liikumisharrastusega tegelemiseks. Organiseeritud sporti edendavad ja korraldavad tugevad spordiklubid.

Milline on Sinu meelest igapäevast aktiivset liikumist ja sportimist soodustav linn?

Varasemad uuringud toovad 15-74 aastaste tallinlaste spordi-ja liikumisharrastusest eemalejäämise peamiste põhjustena välja huvi/viitsimise ja aja puuduse ning väsimusi peale tööd. Kas sporditaristu parem kvaliteet ja kättesaadavus (kodulähedus) paneks sellist suhtumist muutma või tuleb selleks kasutada muid meetmeid (nt oskuste, teadlikkuse kasvatamine)? Millist tuge vajavad tippsportlased peale tippspordist loobumist?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
HEA TERVIS
  • tervena elatud aastate arv kasvab
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma elukeskkonnaga, suureneb
  • avaliku ruumi kasutamine suureneb
ROHKEM KVALITEETSET AEGA
  • rahulolu vaba aja veetmise võimalustega suureneb
LASTESÕBRALIK
  • laste osakaal, kes peavad linnakeskkonda turvaliseks ja lahedaks suureneb
  • Tallinnast lahkuvate perede arv väheneb
1
ÄGEDATE NAABRUSKONDADE ÄGEDAD SPORTIMISVÕIMALUSED

Liikumisharrastus on iga linlase jaoks loomulik elu osa. See eeldab lisaks soovile liikuda võimalust teha seda enamusel juhtudest kodu lähedal – olgu siis kohalikus koolis, spordiplatsil, spordiklubis või lihtsalt linnaruumis.

Neid toetavad haridusprogrammid ja õppekavad ning lai sporditeenuste valik. Tallinnas on turvaline linnaruum ja piisavalt võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks ja spordiga tegelemiseks. Igas linna piirkonnas on olemas kodulähedased sportimispaigad ja aktiivse ajaveetmise alad (pargid, kergliiklusteede võrgustik, rannaala jms). Ülelinnaliselt on võimalik harrastada erinevaid spordialasid, mis igas naabruskonnas pole kättesaadavad.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • Kasvab osakaal tallinlastest (vanuses 15-74), kes tegelevad regulaarse liikumisharrastusega (teadlik liikumisharrastus vähemalt 2x nädalas 30 minutit)
  • KASVAB Osakaal täiskasvanutest, kes tegeleb iga nädal vähemalt 150 minutit mõõdukas intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega
  • Kasvab osakaal noortest (vanuses 7-19), kes tegeleb iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega
  • Igas linnaosas on lähisportimispaikade kasutamise kordade arv kahekordistunud
  • sPORDIKLUBIDE Ükskikülastuste JA klubide broneeringute NING väliradadel liikumiskordade arv (päevane, aastaringne) KASVAB
  • Osakaal koolinoortest, kes osalevad organiseeritud sporditegevuses (treeningud klubides, spordiringid) , KASVAB 75%-ni
sportima kutsuv linn
  • Piisav spordirajatiste (m2) arv elanike kohta (spordisaalide m2 arv, ujula radade meetrite arv, välitreeningpaikade arv jne)
  • Lähispordipaigad on kodu lähedal (keskmine kaugus elukohast)
SELGITUS

On erinevaid meetodeid regulaarse liikumisharrastusega tegelemise mõõtmiseks. Varasemalt on kasutatud kehalise aktiivsuse (KA) uuringutes erinevaid küsimustikke, kuid kuna KA sageduse, kestvuse ja intensiivsuse hindamine on neis küsimustikes erinev, siis on saadud andmete võrdlemine raskendatud. Erinevate uuringute tulemuste võrdlemist raskendab ka asjaolu, et isikute klassifitseerimisel kehaliselt aktiivseteks vs väheliikuvateks kasutatakse erinevaid kriteeriume.

SPORT 2030 (vt https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/161013_sport2030aruanne.pdf ) seab indikaatoriks: Liikumisharrastusega regulaarselt (vähemalt 2 korda 30 minutit nädalas) tegelevate inimeste osakaalu (%) ja vaatab kolme allikat: TAI, AS EMOR ja Eurobarometer. Põhineme mõõdiku seadmisel WHO (2010) soovitustele , millest lähtub ka AS EMOR oma uuringus (http://www.kul.ee/et/uudised/uuringud „Eesti elanikkonna vaba aja kehaline aktiivsus: liikumisaktiivsuse soovituste täitmine ja seosed Ülekaalulisusega“). Johtuvalt WHO juhistest, peaksid täiskasvanud (vanuses 18-64 eluaastat) olema kehaliselt aktiivsed mõõduka intensiivsusega KA korral vähemalt 150 min nädalas (soovitavalt 5-l päeval nädalas) või tugeva intensiivsusega KA korral vähemalt 75 min nädalas (3-l korral nädalas). 15-17 a vanuste puhul on eakohaseks soovituseks 60 minutit mõõdukat-tugevat KA-st iga päev.

Selleks et saada rahvusvahelist võrdlust, on meil olemas ainult Eurobaromeeter (Special Eurobarometer 412 (SPORT AND PHYSICAL ACTIVITY) http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_412_en.pdf), mis kõrvutab riike, mitte linnasid.

Täna on Tallinnas on mitmekülgsed võimalused spordiga tegelemiseks. Igas linnaosas on spordisaale, staadioneid, ujulaid ja ka välitingimustesse loodud sportimispaiku. Kitsaskohad on piirkonniti erinevad, kuid üldine probleem on nõudlus saali- jt siseareenide aegade järgi eelkõige argipäevade tipptundidel (kl 15-20), kui viiakse läbi noortetreeninguid. Klubide noortetreeningute läbiviimisel on probleeme samuti tippaegadel ujulate ülerahvastatusega. Kodulähedaste välisportimispaikade arendamisel on olnud probleemiks uute trennipaikade (jõulinnakud jm) arendamise kaootilisus. Palju toimub koordineerimata tegevust. Välisportimispaikade osas on kasvav nõudlus ekstreem- ja tänavaspordi väljakute järgi.

Noorte seas on aina enam populaarsust kogumas nn uued tänavaspordi spordialad ja vastavaid sportimispaiku veel piisavalt ei ole. Koolide juures olevad spordiplatsid on samuti paljudel juhtudel koolivälisel ajal suletud. Linnakodanike kohatine tõrjuv suhtumine avalike spordiväljakute suhtes võib tuleneda madalast teadlikkusest. Samas on oma mõju kindlasti ka aastakümnete jooksul ühiskonnas toimunud arengutel, mille jooksul on kasvanud nt inimeste soov privaatsusele. Kindlasti on sellel mõõdetav negatiivne mõju ja seda esmajärjekorras kodulähedaste sportimispaikade kasutamisele. Mõju spordiharrastusele laiemalt on pigem tagasihoidlik.
Täiendav negatiivne mõju on sportimispaikade mittesihipärane kasutamine, mille vältimiseks tuleks panustada heakorra, kodukorra ja turvalisuse tagamisele (öörahu, valve, hooldus jm).

Läbi pearahasüsteemi on sporditeenused on täna üldiselt kättesaadavad. Tallinnas tegutseb enam kui 150 noortespordiga tegelevat klubi. Lisaks on klubidel kohustus teha klubitasu omaosaluses soodustusi või võimaldada treenida tasuta majanduslikult raskematest oludest pärit ja ka puude või erivajadustega lastele.
Samas, tasuta spordiring igale lapsele võiks olla tõhus viis aitamaks kaasa noorte liikumisaktiivsuse tõstmisele. Kui täna peab lapsevanem maksma lapse iga erineva ringi eest omaosaluse tasu, siis paljudel juhtudel ei ole perekonnal majanduslikult võimalik mitme ringi kulusid katta ja tuleb teha valikuid.
2007.aastal on uuritud probleeme ja võimalusi spordi-ja liikumisharrastuste edendamiseks Tallinnas

(uuring https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2007/Spordi-ja-liikumisharrastuste-edendamise-ning-sportimisvoimaluste-arendamise-suunad-Tallinnas). Hetkel uuemad andmed puuduvad, kui planeerimisel on uue analüüsi läbiviimine.
Liikumisharrastusega tegeles pealinnas füsioloogiliselt piisava sagedusega (vähemalt 2 korda nädalas) 19% täiskasvanuist, kellele lisandub 17% kord nädalas harjutajaid. Võrreldes 2003. aastaga näitab sagedamini harjutavate linlaste osakaal vähenemise tendentsi. Noortest (10-15-aastased) tegeles spordi- ja liikumisharrastusega füsioloogiliselt piisava sagedusega sõltuvalt vanusest 60-80%. Gümnaasiumi lõpuklassides sportimisaktiivsus kahaneb 50%ni, tütarlastel enam. Ülaltoodud üldiste näitajate poolest ei erine Tallinn märkimisväärselt vabariigi teistest piirkondadest.
Selles uuringus on välja toodud spordi- ja liikumisharrastusest eemalejäämise peamiste põhjustena 15-74.aastaste tallinlaste seas huvi ja viitsimuse puudus (45,7%), ajapuudus (45,5%) ja väsimus pärast tööd (39,1%). Vähem on mainitud, et sportimine on liiga kallis (28%), halba tervislikku seisundit (24,8%), sportimisoskuste puudust (24,4%), perekondlikke kohustusi (27,5%). Spordivarustuse, -inventari puuduse märkis ära vaid 15,9% ja sportimiskoha puuduse 9,3 % linlastest. Linna aktiivsetest spordiharrastajatest leidis 20%, et spordirajatiste puudumine takistab neil tegelemast kõigi soovitud aladega. Spordiharrastajatest 60% oli oma koduümbruse sportimisvõimalustega rahul ja 40% ei olnud. Sisebaase pidas heas seisuskorras olevaks 66% ja välirajatisi 44% vastajatest.

Tallinn lähtub sporditaristu arendamisel spordialade kandepinnast, tulemuslikkusest, traditsioonidest ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse tagamiseks toetab Tallinn ka erasektori poolt arendatavaid spetsiifilisemate spordialade spordiobjekte.

Autor: Kivõli Seikluskeskus
Spordis silmapaistev ja edukas

Saavutusspordil on oluline roll spordi- ja liikumisharrastuse propageerimisel. Tallinn toob eeskujudena esile spordialade olümpiasangareid ja suurvõistluste võitjaid. Tallinna sportlased on edukad ja võidavad tiitlivõistlustelt medaleid. Lisaks on tippsportlastel oluline roll riigi ja kodulinna tutvustamisel väljaspool Eestit. Tallinn toetab tippsporti kaasaegse spordirajatiste võrgustikuga ja läbi süsteemse ning laiapõhjalise noortespordiga tegelemise soodustamise.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
sportima kutsuv linn
  • Tallinlastest sportlase rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalite arv
  • tallinlaste Eesti rahvuskoondistesse kuulumised (arv)
  • tallinlastest sportlaste Eesti meistrivõistlustel võidetud medalite arv
SELGITUS

Konkreetset analüüsi Tallinnast pärit sportlaste medalivõitude osas ei ole tehtud. Tiitlivõistluste medalivõidud on võimalik välja võtta, kuna üleriiklik andmebaas on olemas. Rahvuskoondiste kuulumiste arv ja Eest MV võidetud medalite arv on keerulisem statistika, kuna spordialasid ja võistlusi on väga palju.

Autor: Jürgen Vooglaid
Mainekas rahvusvaheliste spordisündmuste võõrustaja

Tallinnas toimuvad regulaarselt erinevad atraktiivsed spordisündmused, sealhulgas suurvõistlused, millest saavad osa nii linnaelanikud kui ka külalised.

Linn on rahvusvaheliselt tuntud oma hea võistluste korralduse ja taristu poolest (nõuetele vastavad spordirajatised, lennujaam kesklinna lähedal, head majutusvõimalused jne). Samuti on Tallinn merespordilinn ning siin toimuvad suured rahvusvahelised regatid ja muud veespordiüritused.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • rahvusvaheliste spordi tiitli- ja karikavõistluste arv kasvab
  • rahvusvaheliste spordi tiitli- ja karikavõistluste kvaliteet (spordiala tase: OM ala või mitte OM ala) tõuseb
  • täiskasvanute, veteranide-noorte või valdkonna tiitlivõistluste arv (nt Politseinike MM) tõuseb
  • Tallinnas toimuvate spordivõistluste arv kasvab 20% (regionaalsed, üleriigilised, rahvusvahelised, võistlussport, rahvasport)
  • Rahvaspordisündmustel osalejate arv kasvab 20%
  • Spordisündmuste aastase majanduslik kogumõju kasvab 20%
  • veespordivõistluste arv, purjeõppurite arv kasvab
SELGITUS

Selgitus: Sündmused toodavad otsese mõjuna riigile, linnale ja siin tegutsevatele ettevõtjatele majanduslikku kasu, aitavad kaasa linna tuntuse kasvule. Linn soodustab ja aitab kaasa suurvõistluste korraldusõiguste saamisel.

2019. aastal toimub Tallinnas ligi 100 rahvusvahelist spordisündmust, neist 24 on tiitli- või karikavõistlused. Majandusliku mõju hindamisel tehakse koostööd Eesti Konjuktuuri Instituudiga. Paljude suurvõistluste puhul on majandusliku mõju analüüs juba ka tehtud (Nt TLL Maraton 2018 osalejad tegid võistlusel osalemise raames kulutusi ca 5milj EUR, millest maksti käibemaksu 671T EUR). Sarnaseid ja suure mõjuga sündmusi on teisigi – Ironman, UEFA Super Cup, Tallinn Open maadlusturniir, Curlingu MM jne). Aina suurenev tiitlivõistluste arv, kus korraldusõigus saadakse konkurssiga on kinnituseks, et Tallinn on tuntud heal tasemel võistluste korralduspaik. Lisaks on siin toimunud suursündmused leidnud kajastamist ja neid on jälginud miljonid spordihuvilised üle maailma (nt UEFA Super Cup 50milj, Curlingu MM 25milj vaatajat, jne)

Hetke võimalusi arvestades (võistluspaigad, hotellikohtade arv, sihtkohad Tallinna lennujaama jm) on jõutud olemasolevad ressursid ja võimalused tõenäoliselt maksimumilähedaselt ära kasutatud ja kõrgema taseme võistluste korraldusõiguse saamine võib olla problemaatiline (nt Kadrioru Staadion vastab tingimustele, kus saab korraldada kõrgeima taseme võistlusena U23 vanuseklassi Euroopa Meistrivõistlusi, Tallinnas puudub 50m ujula, suurimate spordisaalide istekohtade arv seab samuti piiranguid suuremate võistluste taotlemisel). Ideaalis võiks Tallinn olla suuteline võõrustama igal aastal vähemalt viie populaarse ja suure spordiala suurvõistlust, millele lisanduvad väiksemate alade tiitli- ja karikavõistlused. 2019. aastal toimub Tallinnas näiteks 3 olümpiaala tiitlivõistlused (kokku on tiitli- ja karikavõistlusi 27).