TALLINN 2021+ | 10. — Avastama kutsuv külalislahke linn
117
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-117,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

10. — Avastama kutsuv külalislahke linn

Tallinn on aastaringne puhke- ja äriturismisihtkoht. Tallinn paelub külastajaid kui põnevate kontrastide linn, kus kogeda rikkalikku ajalugu ja kultuuripärandit, millele loovuse ja innovatsiooni kaudu on antud uus hingamine. Rahvusvahelised konverentsid aitavad kasvatada Tallinna tuntust maailmas erinevate valdkondade kompetentsikeskusena ning meelitada välisinvesteeringuid. Rahvusvahelised festivalid ja spordisündmused omavad suurt majanduslikku mõju ning tõstavad linna konkurentsivõimet. Tallinn on turismisihtkoht, kus turismi kasv on tasakaalustatud, jätkusuutlik ja juhitud.

Hea linnaelanik, mille põhjal hinnata seda, et kas Tallinnas on parasjagu turiste? Kas väliskülastajad teevad Sinu elu paremaks? 

Kuidas muuta Tallinna turismi loomingulisemaks, ägedamaks ja ühendavamaks? Kuidas saaksime igast meid külastavast inimesest kasu – mitte üksnes majanduslikku, vaid ka vaimset?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
KÕRGE KONKURENTSIVÕIME
  • töökohtade lisandväärtus suureneb
HEAD INIMSUHTED
  • rahulolu suhetega suureneb
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • avaliku ruumi kasutamine suureneb
SOBIV KODU
  • tallinlaste osakaal, kes on väga rahul oma eluasemega, suureneb
1
TALLINN ON RAHVUSVAHELISELT TUNTUD AASTARINGNE PUHKE- JA ÄRITURISMI SIHTKOHT

Tallinna kui atraktiivse reisisihi tuntus ja positiivne kuvand loovad eeldused linna külastamiseks nii lähiregioonist kui kaugturgudelt. Turismi jätkusuutlikuks arenguks pööratakse tähelepanu madalhooajale.

Tallinna konkurentsivõime tõstmine Läänemere regiooni suursündmuste, konverentside, motivatsioonireiside ja rahvusvaheliste filmivõtete toimumise kohana aitab hajutada sesoonsust, pikendada reisi kestvust ning suurendada märkimisväärselt turismitulusid. Madalhooajal täidavad tühikut rahvusvahelist publikumenu pälvivate sündmused ja suuri sündmusi mahutav multifunktsionaalne konverentsikeskus.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • Reisiteenuste eksport kasvab
  • Majutusettevõtetes ööbivate välisturistide ööbimiste arv kasvab
  • Madalhooajal (oktoobrist märtsini) majutusettevõtetes ööbinud välisturistide ööbimiste osakaal aasta jooksul majutunud välisturistidest kasvab
  • Tallinna majutusettevõtetes töö eesmärgil ööbivate välisturistide ööbimiste arv kasvab
  • Tallinnas toimuvate 200+ osalejate arvuga rahvusvaheliste konverentsiürituste arv kasvab
tallinn on äge turismilinn
  • Majutusettevõtetes ööbivate välisturistide sihtriikide mitmekesisuse indeks
  • Tallinna positsioon ICCA rahvusvaheliste assotsiatsioonide konverentside sihtkohtade edetabelis
SELGITUS

Väliskülastajate kulutused (reisteenuse eksport) Tallinnas on aasta aastalt suurenenud ning kulutuste kasv (2014-2018 keskmine kasv aastas 3%) on olnud kiirem kui välisturistide ööbimiste arvu kasv (2014-2018 keskmine kasv 1,4% aastas).

Madalhooaja ööbimised (perioodil oktoober-märts) moodustavad vaid 40% välisturistide ööbimistest (viimase viie aasta jooksul on jäänud välisturistide ööbimiste osakaal madalhooajal 40%-41% vahele ning ei ole muutunud).

Tallinna turismi kõige olulisemaks sihtriigiks on Soome, kust saabunud turistide majutusettevõtetes veedetud ööd moodustasid ca 33% Tallinna majutusettevõtetes välisturistide veedetud öödest. Suuruselt järgmine turg, Venemaa, on Soomest ligi kolm korda väiksem. Viimase viie aasta jooksul on Soome turistide ööbimiste osakaal vähenenud ning suurenenud suuruselt kolmas ja neljas turg (Saksamaa ja Suurbritannia) ning kaugematest riikidest saabunud külastajad.

Tallinna turismiturg on muutunud viimase kümne aastaga mitmekesisemaks, kasvanud on esmakülastajate arv (2008.aastal osakaal 20%, aastal 2018 juba 35%)

Tallinna turism on praegu tugeva hooajalisusega. Madalhooaja ööbimised (perioodil oktoober-märts) moodustavad vaid 40% välisturistide ööbimistest (viimase viie aasta jooksul on jäänud välisturistide ööbimiste osakaal madalhooajal 40%-41% vahele ning ei ole muutunud).

Suvekuudel on väga suur osa kruiisituristidel, kes peatuvad Tallinnas vaid loetud tunnid. 2018. aasta kolmel suvekuul oli kruiisireisijaid 444 000, majutusettevõtetes peatus samal perioodil 493 500 välisturisti.

Meetings.ee andmetel toimus 2018.aastal Tallinnas 4241 konverentsiüritust, mis kestsid vähemalt 4 tundi ja kus osales vähemalt 10 inimest. 85 neist olid osalejate arvuga suuremad kui 200.

Madalhooaaega aitavad muuhulgas leevendada konverentsid ja motivatsioonireisid. Motivatsioonireisid ja elamusturism on luksusturism, kus luksust määratlevad ehedad, ainulaadsed ja isiklikud kogemused aga ka ettevõtete sotsiaalne vastutus ja mõju sihtkohale. Motivatsioonireisid aitavad hajutada sesoonsust.

Tallinn oli 2017.aastal rahvusvahelises ICCA konverentsisihtkohtade edetabelis 50. kohal (2016. aastal 61. kohal) 1600 linna seas. 2017.a oli ICCA kriteeriumidele vastavaid üritusi (assotsiatsioonide üritused, regulaarsed üritused, mis roteeruvad vähemalt 3 riigi vahel, osalejaid min 50, rahvusvaheline = 40% delegaatidest on välismaalt) Tallinnas 46 tuues siia üle 10200 delegaadi.

2
TALLINN ON KÜLALISLAHKE SIHTKOHT, MIS PAKUB MEELDEJÄÄVAT KÜLASTUSELAMUST

Positiivsed rahuloluhinnangud Tallinna külalislahkusele ja teeninduskvaliteedile hoiavad kõrgel taaskülastuse kavatsust ja valmisolekut soovitada Tallinna kui reisisihti sõpradele.

Tallinna turismitoode on mitmekesine, siin pakutava teeninduse kvaliteet on kõrge ja külastuskogemus positiivne aastaringselt. Külalislahke turismisihtkoht on turvaline, toimiva turismitaristuga ja ligipääsetav kõigile. Turismiinfo on 24/7 kättesaadav. Külastajate informeeritus linna erinevate turismipiirkondade, atraktsioonide ja tegevuste kohta loob tingimused sihtkohta pikemaks jäämiseks ja korduvkülastusteks.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
positiivsed mõjud suurenevad
  • Väliskülastajate rahulolu (8,8 palli) paraneb
  • Väliskülastajate soovitusindeks (8,9 palli) paraneb
  • Majutusettevõtetes ööbinud välisturistide keskmine reisi pikkus (öödes) kasvab
SELGITUS

Tallinna väliskülastajate uuring, nii nagu ka rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et reisisihtkoha valikul on märkimisväärne roll varasemal sihtkoha külastusel ning sõprade ja tuttavate soovitustel. Pooled Tallinna väliskülastajatest ütlevad, et sõprade soovitused mõjutasid Tallinna reisimise otsust.

Tähelepanelik, professionaalne ning sõbralik teenindus on saanud tänasel päeval külastuskogemuse enesestmõistetavaks osaks. Selle puudumine mõjutab oluliselt külastajate hinnanguid üldisele linna külastuskogemusele ning tänu sotsiaalmeediale levib negatiivne uudis kiirelt. Kohalikul omavalitsusel on suur roll linnakeskkonna kujundamisel. Tallinna väliskülastajad hindavad väga kõrgelt linnaruumi puhtust ja korda, vanalinna autentsust, tasuta wifit avalikes kohtades. Turismibusside liikumise, peatumise ja parkimise sujuv korraldamine, vanalinna külastuskoormuse hajutamine suvisel turismi tipphooajal, piisava arvu avalike tualettide olemasolu turismipiirkondades – nende kõikide väljakutsete läbimõeldud lahendamine ei mõjuta mitte ainult turistide külastuskogemust vaid ka kohalike hinnangut oma elukeskkonnale. On väga oluline, et Tallinn oleks turvaline ja ligipääsetav selle kõige laiemas tähenduses. Tallinn on linn kõigile – nii noortele kui vanadele, erivajadustega inimestele, nii kohalikele kui linna külalistele.

Väliskülastajate rahulolu reisiga Tallinna on aasta aastalt kasvanud ning üldmulje Tallinna reisist muutub järjest positiivsemaks. Kui kümme aastat tagasi, 2008. aastal hindas üldmuljet Tallinna reisist 10 palliga 19% kõikidest väliskülastajatest, siis 2018. a andis Tallinnale kõrgeima hinnangu 34% turistidest. Keskmine hinnang üldmuljele Tallinna reisist 2018.a on 8,7 palli. Tallinna väliskülastajatel oli võimalus välja tuua positiivseim asi Tallinna puhul, aga ka valdkond, mis vajaks parendamist. Kõige enam kiideti Tallinna restorane, head toitu ja õlut (16%), 11% kiitis vanalinna ja Kadriorgu, 11% andis üldisema positiivse emotsionaalse kommentaari ning 10% kiitis kohalikke inimesi. Negatiivseid kommentaare anti märkimisväärselt vähem kui positiivseid – vaid 39% kõigist leidis, et Tallinna puhul vajaks midagi parendamist. Kõige enam (11%) mainiti erinevaid teenindusega seotud aspekte – teenindus, kaupluste lahtiolekuajad, taksoteenindus (petmine).

Sarnaselt 2014. aastaga usub praegu üheksa väliskülastajat kümnest, et järgmise viie aasta jooksul külastatakse taas Tallinna. Samas on võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt langenud nende osakaal, kes on taaskülastuses kindlad (71%→63%), olles nüüd 2011. aasta tasemel (2011. a 62%). Samuti on kasvanud väliskülastajate osakaal, kes soovitaksid kindlasti Tallinna külastada ka oma sõpradel-tuttavatel (8,9 palli 10st).

Välisturistide keskmine reisi pikkus ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt kasvanud. Aastal 2018 oli Tallinna majutusettevõtetes ööbinud välisturistide keskmine reisi pikkus (öödes) -2018. aastal 1,85 ööd (2017.aastal 1,80 ööd).

3
RAHVUSVAHELIST TÄHELEPANU PÄLVIV KULTUURIMETROPOL

Tallinna rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit aitavad säilitada, eksponeerida ja kogeda põnevad ja innovatiivsed lahendused. Kohalik loomesektor pakub aastaringselt ehedaid elamusi, kinnistades seeläbi Tallinna kui kultuuriturismi sihtkoha kuvandit.

Mitmekesine kultuurielu on toodud linnapilti, kus seda on võimalik kogeda. Maailmatasemel festivalid, kontserdid, originaased kultuurisündmused ja eripalgelised naabruskonnad, kaasaegse kunsti ja arhitektuuri maamärgid, rahvusvahelised spordisündmused, merel ja mere ääres toimuvad ning muud inimesi meelitavad sündmused muudavad Tallinna ägedaks.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
tallinn on äge turismilinn
  • Madalhooajal lisanduvate, rahvusvahelist publikumenu pälvivate ürituste arv
SELGITUS

Tallinna üheks olulisemaks reisimotivaatoriks nii esma- kui korduvkülastajate jaoks on linna rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand.

Tallinna vaatamisväärsusi külastab 46% väliskülastajatest, 28% käib muuseumides ja näitustel. 7% Tallinna väliskülastajatest külastab kultuurifestivale ja –sündmusi, 4% teatrit ja kontserte.

Väga suur vajadus on madalhooajal, eriti aasta esimeses kvartalis toimuvate, rahvusvahelist publikumenu pälvivate sündmuste järgi, mis tooks Tallinnasse kultuurihuvilisi külalisi.

Tallinna suurim atraktsioon on vanalinn. Uute atraktiivsete piirkondade arendamine, kus linna külalistel on midagi vaadata ja kogeda, annab põhjuseid külastamaks ka teisi kohti ning eriti suvekuudel hajutada turismikoormust vanalinnas. Heaks näiteks on kalamaja. Kui aastal 2011 käis 7% Tallinna väliskülastajatest Kalamajas, siis aastal 2018 jõudis Kalamajja juba 17% Tallinna väliskülastajatest

4
TASAKAALUSTATUD TURISMIARENDUS

Tallinn on turismisihtkoht, kus turismi kasv on tasakaalustatud, jätkusuutlik ja juhitud. Kruiisiturismi kiire areng toob positiivsete majanduslike mõjude kõrval kaasa ka mitmeid väljakutseid.

Tallinna üheks väljakutseks on kruiisiturismi taluvuspiiri määratlemine, mis tuleneb sellest, et lühikesel ajaperioodil koondub ühte piirkonda liiga palju inimesi ja turismibusse. Hajutatakse kruiisilaevade saabumisi ja leitakse nutikad ja toimivad lahendused kruiisituristide hajutamiseks linnaks nii, et kruiisituristide külastuskogemus on positiivne ja linnaelanikud on rahulolevad.

KUIDAS HINDAME, KAS OLEME ÕIGEL TEEL?
tallinn on äge turismilinn
  • tallinlaste meelestatus/rahulolu
SELGITUS

Turism on kiiresti kasvav majandusharu. Reisimine on muutunud üha suurematele inimhulkadele kättesaadavaks ja lihtsaks.

Turismi hooajalisus ja suurte inimgruppide koondumine lühikesel ajaperioodil piiratud territooriumile vajavad selgust, et milline on turismi taluvuspiir. See on maksimaalne inimeste arv, kes võivad külastada sihtkohta või mingit piirkonda sihtkohas samal ajahetkel ilma, et see kahjustaks sihtkoha majanduslikku, füüsilist või sotsiaalkultuurilist keskkonda ning põhjustaks külastajate endi külastuskogemuse kvaliteedi langust. Tallinnas tõstatub taluvuspiiri määratlemine ning kohalike elanike ja turismiettevõtjate huvide vahelise tasakaalu leidmine ennekõike kruiisiturismi kontekstis.

Pealinlastest 97% on uhked Tallinna kui turismilinna üle ning üheksa inimest kümnest peab oma kodulinna külalislahkeks. Ligikaudu pooled tallinlastest leiavad, et nii Tallinnas kui ka nende linnaosas võiks rohkem turiste olla.

Veidi üle poole tallinlastest leiavad, et Tallinna linnas võiks turiste olla veidi või tunduvalt rohkem 39% pealinlastest arvab, et turiste on parajalt, samas 4% arvab, et neid võiks veidi või tunduvalt vähem olla. Kui 2014. aastast on kasvanud iga aasta nende osakaal, kes sooviks linna rohkem turiste, siis 2018. aastal on nende osakaal langema hakanud (võrreldes 2017. aastaga -4%). Võrreldes 2017. aastaga on suurenenud nende osakaal, kes arvab, et turiste on parajalt (+4%).