TALLINN 2021+ | 1. — Inimesele loodud linnaruum
212
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-212,qode-social-login-1.0.2,qode-restaurant-1.0,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,select-theme-ver-4.6,vertical_menu_enabled,side_area_uncovered,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.5,vc_responsive
PROTOTÜÜP

1. — Inimesele loodud linnaruum

Linnaruum on paljuski see, mille poolest mõned linnad on legendaarsed ning tõmbavad ligi inimesi, ideid ja raha, samas kui teised jäävad arengutest kõrvale. Hea linnaruum soodustab või pärsib inimeste-vahelisi kontakte, innovaatilisust elustiile, aga ka iga linnaelaniku linnaelus osalemist, tema turvatunnet ja identiteeti.

Arengukava on valikukoht: millist linnaruumi me tahame? Kui oluline linnaruum meie jaoks üldse on ja milline linnaruum on hea?

Kuigi hea linnaruumi tunnuseks on mitmekesisus, käivad mõned valikud – või valimata jätmised – selgelt teineteisele vastu. Mille me valime?

MILLISEID ÜLDEESMÄRKE AITAB VALDKOND SAAVUTADA:
INIMSÕBRALIK LINNARUUM
  • TALLINLASTE OSAKAAL, KES ON VÄGA RAHUL OMA ELUKESKKONNAGA SUURENEB
  • AVALIKU RUUMI KASUTAMINE SUURENEB
VASTUTUS TULEVIKU EES
  • CO2 heide väheneb
  • ENERGIA KULU ÜHE EURO LISANDVÄÄRTUSE LOOMISEKS SUURENEB
LASTESÕBRALIK
  • LASTE OSAKAAL, KES PEAVAD LINNAKESKKONDA TURVALISEKS JA LAHEDAKS, SUURENEB
HEAD INIMSUHTED
  • SEGREGATSIOON VÄHENEB
1
SÕBRALIK LINN

Sõbralik linnaruum ei ole läbikäiguhoov, vaid meeldejääv ja inspireeriv kohtumispaik, kus inimene soovib selles olemist kogeda ja nautida. Hea paik on turvaline ja sõbralik paik, seal on võimalik peatuda, istuda, jälgida teisi inimesi ja tunda end omana. Sõbralik paik arendab ühiseid väärtuseid ja kodukoha tunnetust, paneb üksteisega arvestama ja loob võimalusi suhtlemiseks.

Sõbralik paik on näiteks avalik linnaväljak, jalakäijasõbralik tänav või park, kus erinevad inimesed satuvad kokku ja suhtlevad, selles toimub erinevaid tegevusi, mis on ohutu ja kasutatav igaühele ning mis on ülejäänud linnaga hästi ühendatud. Vaja on väljakuid kus lapsed saavad mängida, mitte mänguväljakuid, kus teistel ei ole lubatud olla. Hea lahendus on inimmõõduline, disain lähtub jalakäimise kiirusest. soodustab tervislikke eluviise ja tagab tervisliku elukeskkonna. Inimlik mõõde loob soodsad tingimused jalgsi liikumiseks ja rattasõiduks. See tähendab, et autoliiklus ei määra tänavat, tänav määrab liikluse sh ühistranspordi lahendused.

SELGITUS

Seletus
„Hea linn on nagu hea pidu: oled seal kauem, kui alguses plaanisid,“ on öelnud inimsõbraliku linnaruumi üks pikaaegsemaid eestkõnelejaid arhitekt Jan Gehl. Hea linn on ehitatud selleks, et inimesed saaksid seda võimalikult erinevatel viisidel kasutada, hea linnaruum aitab vältida konflikte erinevate kasutajate vahel, vähendada stressi ja üksildust, suurendada elanike loovust ning kõikide tegevuste tulemusena paraneb inimeste elu linnas. Hea linnaruum on oluline ka linna rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks, sest pakub maailmatasemel elukeskkonda.
Avaliku ruumi kvaliteedi küsimust on raske üle hinnata: see on „demokraatia taristu“ (Carr, Francis, Rivlin & Stone 1992; Francis 2016), see võimaldab inimestel oma õigusi ja vabadusi kasutada (Kohn 2004, Mitchell 2003, Shiffman, Bell 2014; Franck & Paxson 1989, Loukaitou-Sideris & Ehrenfeucht 2009), see võimaldab inimeste kohtumist ja suhtlemist (Whyte 1980) ja see suurendab kuuluvustunnet suuremasse kogukonda (viidatud Devlin 2018. Environmental Psychology and Human Well-Being: Effects of Built and Natural Settings kaudu). Ohutu ja inspireeriv avalik ruum ning eriti rohelus avalikus ruumis parandavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning parandavad rahulolu oma eluga. Eriliselt suur on mõju laste kognitiivsetele võimetele, ent hea avalik ruum vähendab näiteks ka kõikide sihtgruppide üksindustunnet.
Gehli sõnul on hea avaliku ruumi loomiseks kolm peamist tingimust: „(1) Kaitse erinevate mittesoovitavate elementide nagu liiklus, hirm ja ebameeldiv ilm eest. (2) Mugavus, ehk head tingimused sellisteks inimtegevusteks nagu kõndimine, seismine, istumine, nägemine, kuulmine, rääkimine ja hetkeks pidama jäämine. (3) Nauding, mida pakub ruumi inimmmõõtmelisus, kohaliku kliima positiivsete aspektide nautimise võimalus ja lõpuks ka meeldivate meeleliste kogemuste võimalus: hea arhitektuur, disain, detailid, materjalid, rohelus, vesi, loodus ja vaated. (Gehl, Jan 2010. „Cities for People“, Washington: Island Press)
Hea tänavaruum on selline, kus saab karjumata vestelda ja telefoniga rääkida [müra], kus on tervislik hingata [õhupuhtus], kus saab käsikäes kõndida [ruumi laius], kus jalakäijal on oma ruum ja ratturil on oma ruum [rattateed], kus saab kõrvuti rattaga sõita [rattatee laius], kus sõidukid ei pritsi [sõiduraja kaugus, väiksem sõidukiirus] ja kus räästast ei tilgu ega kuku jääd [kõnnitee laius], kus ei ole libe ja lumi ei takista liikumist [hooldus], kus ei ole tuuletõmmet ega liigset palavust [puud või hooned pakuvad meeldivat varju], kus on kohti peatumiseks ja jala puhkamiseks [pingid], kus õnnetu juhus ei põhjusta surma [autode sõidukiiruse piiramine], kus tänavatel on inimesi [välikohvikud ja müügiletid], kus ühistranspordi ootamine on meeldiv [disainlahenduse]
Elame keset tehnoloogiarevolutsiooni, kus tähelepanu- ja jälgimismajanduse (nt sotsiaalvõrgustikud) kahjulik vaimne mõju on tõstnud erivajadustega laste ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanute arvu drastiliselt. Kehva füüsilise tervise kõrval on suurimaks mureks on tõusmas üksildus. See tähendab, et peame otsustavalt pakkuma nutiseadmetele „konkurentsi“ kohtumispaikade, (ühiste) tegevuste ja aktiivse liikumise näol. Näeme praegu ainult esimesi sümptomeid suurematest muudatustest, seetõttu on inimesele mõeldud linnaruumile panustamine erakordse tähtsusega.
Hea ja sõbraliku linnaruumi saavutamiseks mõõdetakse avaliku ruumi kasutust samasuguse intensiivsusega nagu praegu liikluskoormust. Hea linnaruum on ehitatud mitte üksnes tänase päeva vajaduste tarbeks, vaid võimaldab seda kasutada vastavalt vajadusele.

SELGITUS

Hea avalik ruum on katkematu võrgustik.
o Linn on eelkõige kohalikele, seejärel külalistele / turistidele.
o Avaliku ruumi võrk peab olema sidus ja piisavalt tihe. Tihedus peab olema kooskõlas avalikus ruumis liikumise kiirusega – mida väiksem kiirus, seda tihedam võrk. Kuigi ka sõiduteed on osa avalikust ruumist on nad paradoksaalselt kõige suuremad katkestused jalakäijate liikumisele.
o Puhkealade, ranna- ja kaldapromenaadid, linnaväljakud ja pargid ei ole ülejäänud linnaruumist ära lõigatud suure autoliiklusega tänavate/magistraalidega (barjääri efekt), vaid on kergliikleja vajadusi arvestavalt ühendatud sidusalt ümbritseva tänavavõrguga.
o Avalikud rohealad (pargid, metsad, rabad) on kättesaadavad 300 m raadiuses elu- ja töökohast, tagades vähemalt kodulähedase avaliku nurgaplatsi või taskupargi vähemalt 300 m raadiuses.
o Linnaosadesse tuleb rajada piirkondlikud vabaajaveetmise võimalused nii sise- kui välialad nt. on linnaosades ujulad ja spordi- / treeningsaalid, sise- rulapargid ning vabakasutusega välisväljakud pallimängudele, rulapargid, ujumiskohad jne.
o Pargid ja tänavad on omavahel integreeritud sidusaks ruumiks.
o Inimesest lähtuv linnaruum ei taga liiklusohutust eraldades inimesi autoliiklusest tõketega, dest üle jäävasse ruumi selleks, et neid kaitsta, vaid loob autode liikumise ruumi nii, et autojuhid sõidavad aeglasemalt ja jälgivad pidevalt ümbrust ja teisi liikujaid.
o Haljastus on iga tänava – ja linnaväljaku osas – kõrg- ja madalahaljastus, haljasalad, konteinerhaljastus, vertikaalhaljastus.
o Esimese korruse tänavafrondid on aktiivsed – fassaadid on detailirohked, kitsad hooneühikud, arvukad uksed, istumis ja nõjatumisvõimalused, tänavakohvikuid, haljastuselemendid, tänavakaubandus. (välditakse pikki monotoonseid pindu).
o Linnakeskuse liikluskiirus on 30km/h selleks, et keegi ei saaks enam linnakeskuses surma.
o Jalg- ja jalgrattateed ei katke, et võimaldada autodele mugavat liikumist.
o Jalg- ja rattateed ei pea kulgema alati paralleelselt sõiduteega, vaid meeldiva ja mitmekesise keskkonna loomiseks võib suunata läbi parkide ja sisehoovide.
o Elamupiirkondades on nn nurgapealsed väikepoed (kodupood) ja kohvikud.
o Linn on eelkõige kohalikele, seejärel külalistele / turistidele.
o Väljakud ja tänavad ei ole vaid läbimiseks, vaid seal on võimalusi peatumiseks ja mitmekesisteks tegevusteks; neis on läbivalt tänavamööbilt (pingid, trepid, terrassid, purskkaevud, tänavakohvikud, viidad, rattahoidjad ja hoolduspunktid, lauamänguelemendid, mitmetasandiline valgustus, soojendusega istekoht jne)
o Oskuslik disain loob erinevaid kasutusvõimalusi (nt servas või ääres istumiseks või toetamiseks).
o Tänavaruumis on rohkesti varjualuseid, et kaitsta liikujaid ebamugavate ilmastikutingimuste ees – võimaldada teekonna jätkumist ebameeldiva ilmastiku korral.

Iga uus jalakäija või lisanduv rattur tähendab vähem autosid tänaval ja väiksemaid ummikuid. Jalakäija on enamasti ka ühistranspordi kasutaja ning tänavaruumi jalakäijasõbralikkus on ühistranspordi kasutamise eelduseks.

SELGITUS

Enamus tänavatest võimaldavad erinevaid tegevusi peale sihipärase liikumise (punktist A punkti B liikumine)
o Linnaruum ei ole üle reguleeritud piirete, liiklusmärkide ja valgusfooridega, vaid oskuslikult disainitud linnaruumis tunnetab iga kasutaja oma ruumi – ruum peab soodustama erinevate kasutajagruppide vahelist kooskõla, kus iga kasutaja tunnetab teist liikumisviisi ruumis.
o Jalakäijate/ratturite eraldamisel autoliiklusest eelistatakse piirete asemel kergliikleja vajadustele vastavat ruumijaotust, haljastust ja autoliikluse rahustamise võtteid.
o Ülekäigurajad ei pea olema valgusfooriga, kui autoliiklus on rahustatud ja toetab seeläbi jagatud ruumi põhimõtet.
o Tänavate, parkide ja linnaväljakute katendid moodustavad mängulisi elemente, on värviküllased, tähistavad visuaalselt erinevaid kasutusalasid.
o Rohkem on tänavaid, kus on autoliiklus on rahustatud 30 km/h (nt südalinnas) – jagatud ruumi põhimõte, et luua tänava kasutajale meeldiv keskkond.

3

KOMPAKTNE LINN

Tallinna kesklinn on välja ehitatud, seal on palju elu ja töökohti ning meeldiv hoonetega palistatud atraktiivne tänavaruum täidab kesklinna ja ulatub mereni. Linnakeskus pakub põnevaid ruumielamusi, seal on palju teenuseid ja tegevusi kõigile.
Kesklinna eeskujul on ka linnaosade keskustes rohkem elu- ja töökohti ning muid olulisi funktsioone. Kesklinnas ja muudes keskustes on kõik käe-jala juures, tihedam tänavavõrk pakub võimalust oma käike iga kord veidi erinevalt teha. Inimesed eelistavad neid piirkondi nende hea elukvaliteedi pärast. Sest sundliikumisteta elu on parem elu, milles on küllalt vaba aega.

SELGITUS

Aeg on inimese kõige väärtuslikum vara. Kompaktses linnas on elanikud vabad mitmetest sundtegevustest ning seetõttu jääb neil rohkem aega iseendale, perele, sõpradele ja muudele tegevustele sh leiutamisele ja ettevõtlikkusele. Kompaktne linn säästab keskkonda, aega ja on kokkuvõttes linnale majanduslikult kasulik. Kompaktse linna ehitamine nõuab põhjalikumat kavandamist ja kontsentreeritud investeeringuid avalikku taristusse, kuid need on pikemas vaates majanduslik kokkuhoid.
Tänu kompaktsusele on võimalik saavutada ka teisi inimsõbraliku linnaruumi alaeesmärke. Kompaktses linna on lihtsam liikuda jala, ratta ja ühistranspordiga, seal on rohkem spontaanseid kohtumisi, aktiivsuse tänavaruumis. Tekivad kohvikud, väikepoed, teenused ja muud põnevat. Samas tuleb rõhutada, et me räägime Tallinna kontekstis kompaktsusest ainult kesklinna ja linnaosade keskuste kontekstis. Arengukava ei näe ette mujal välja kujunenud ruumimustrite ümber ehitamist (nt aedlinnad).

5
MITMEKESINE LINNARUUM

Mitmekesine linn on selline, mis peegeldab oma elanike mitmekesist kultuurilist, varalist ja sotsiaalset eripära ning vastab nende eripalgelistele soovidele ja vajadustele. Hea ruum on selline, mis pakub iga ühele oma, mitte kõigile ühte ja sama.

Mitmekesine linn on võimalusterohke, täis valikuid, kutsub kaasa mõtlema ja loob spontaansust. Linnaruum on mitmekesine, kui erinevad paigad kannavad endas kohaidentiteeti, arvestavad ajaloolise kihistusega, on omavahel ühendatud eriilmeliste teekondade ja mugavate peatuskohtadega. Detailirohked tänavafrondid rikastavad inimeste ruumikogemust ja aitavad kaasa konkreetse ruumi kui koha teadvustamisele.

SELGITUS

Linnaosade puhul on oluline piirkonnale omaste väärtuste säilitamine ja nende tugevdamine, nt Nõmme linnaosa metsalinnale omase miljöö, Pirita linnaosa aed- ja metsalinna ning puhkepiirkonnana säilimine, Mustamäe elamukvartalite (mikrorajoonide) sisehoovide avaliku ruumi väärtuste tugevdamine. Asumites väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri (nt paneeleamute sisehoovidega kvartaalne struktuur, puitasumid) tuleb säilitada ning nende tihendamine (uute hoonete püstitamine) st uute hoonete kavandamine ei tohi seda linnaehituslikult lõhkuda. Linna komapktsuse suurendamiseks on eelistatud linna tihendamine kesklinna suunas, asumikeskuste ja tänavaäärsete alade tihendamine.
Hea avaliku ruumi eesmärk on just luua erinevatest inimestest ühte kogukonda. Lihtne seletus, kuidas see toimub, võiks olla selline: inimeste põhivajadused ruumis (mugavus, turvalisus ja nauditavas) on rahuldatud ja nad ei ole kunstlikult eraldatud (nt autodes). Neile meeldib näiteks linnaväljakul või pargis olla. Kuivõrd neile meeldib, ei ole nad üksteise suhtes vaenulikud. Nad märkavad teiste tegevusi, tunnevad nende vastu ehk huvigi. Avalikus ruumis viibimise käigus kohtavad nad ehk mõnda vana tuttavat, kellega paar sõna juttu ajada või alustavad vestlust mõne uue inimesega. Nii tugevneb tunne kogukonnast.
Hoonestus on liigendatud, nii mahus kui tiheduses. Arhitektuurne liigendatus ja haljastus tagab hoo netevahelises ruumis meeldiva keskkonna (tagatud loomulik valgus, vähene müra ja tuul). Erineva iseloomuga väljakud ja platsid on linnaruumi loomulik osa (sh väiksemad platsid varjulises kohas mõne pingiga). Tänava disain on nüansirikas, ei karda värve. Tänavaruum pakub esteetilist silmailu – viitadest-siltidest hoonedetailini. Nähtaval on eri ajastuste kihistused. Tallinn arvestab iga liikuja vajadustega. Vähemalt avaliku funktsiooniga hoonetesse on tagatud ligipääsud ratastooli ja vankriga liikujale.

4
ÄGE RUUM

Tallinn on linn mille üle uhkust tunda, millega enda identiteet siduda. Ägedas ruumis on kõik inimesed ägedad. Äge linn ei ole võimalik ilma parima kaasaegse arhitektuurita ja meeldejäävate maamärkideta, kuid tema DNA on inimesed.

Äge ruum on pidevas muutumises – vaheldub kunst, mänguline linnadisain, tänavamuusikud, mõnest tänavanurgast saab ootamatult teatrilava või tänavakohvik, teekonnal kohtab seikluslikke elemente. Ruumis viibijal või liikujal on võimalus kogeda juhuslikke kohti ja maastikke, vahekasutusega alasid, kus tekivad uued spontaansed käitumismustrid, andes seeläbi kohtadele uue tähenduse ning igale inimestele sellega võimaluse linna elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.

SELGITUS

Äge ruum on see, mis tekib siis, kui inimesed head ja turvalist ruumi loominguliselt kasutavad. Ägedus on igavuse, halluse ja edasitiksumise vastand – ruumi ägedus on see, mis aitab kõigil linlastel oma igapäevast pigem rõõmu kui ängi tunda. Ägeduses on ka annus mässumeelt ja avastamist, äge ruum on vabaduse ja heureka-momentide pinnas. Ägedas linnas on midagi kõigile, see ühendab ja tutvustab erinevaid vanuse-, rahvus- ja sotsiaalmajanduslikke gruppe ning subkultuure.
Ägedust on Tallinnal vaja ka innovatsiooniks. Innovatsioon ei ole üksnes ettevõtete või organisatsioonide võime näiteks uusi teenuseid välja mõelda, vaid see on ühiskondlik loomingulisus. Loomingulisus aitab inimestel näha uusi seoseid, ennast uuesti leiutada ja ennast arendada. Loominguline ruum aitab arendada ka empaatiat ja teiste ühiskonnagruppide mõistmist.
Ruum on äge:
• Linnas säilib looduslikke haljasalasid, mis integreerituna korrastatud ruumi loovad „seikluslikke saari“.
• Ajutiselt kasutusest välja jäänud aladel on võimalik aktiivne vahekasutus (nt pop-up kohvik, festival, välikino).
• Kunstisündmused, kontserdid ja festivalid on linnale olulised ning nende toimumisele aidatakse kaasa ka siis, kui see nõuab erilahenduste kasutamist linna igapäevase toimimise tagamiseks nt ühistransport.
• Tänavatel kohtab infostende, kuhu iga mööduja võib jagada infot.
• Ruumiline kunst tänavaruumis on paigutatud nii, et see ei takista liikuja teekonda, vaid sulandub mänguliselt maastikku.
• Liikumisteekondade valgus- ja helilahendused on nutikad – luues liikujaga dialoogis mängulisi momente.
• Puhkealasid (nt pargis, rannapromenaadil, rohevööndis) ning kooliteekonda rikastavad seikluslikud elemendid (nt batuudid, ronimisvahendid, eritasapinnalised ületused).
• Teekonda sh parkides ja väljakutel ilmestavad ootamatud veesilmad ja mängulised purskkaevud
• Linnaruumi disain on mänguline, suunates liikujat tegema säästlikke ja tervislikke käitumisvalikuid (nt klaverinoodid treppidel, prügikast ütleb aitäh).

5
MERELINN TALLINN

Linna ja merd sidudes on eesmärgiks saada linlikult tihe, rahvaküllane linnaruum, mille üheks, aktiivselt kasutatavaks elemendiks oleks meri. Mererand ja sadamaala on Tallinna värav ja visiitkaart.

Linnakeskuse toimimise seisukohast on olulise tähtsusega avalik ruum jalakäijate ja jalgratturite juurdepääsu tagamiseks piirkonda. Linnahalli lähiümbrust on võimalik siduda teiste linna osadega horisontaalse ühendusega, milleks on rajatav rannapromenaad ning vertikaalse ühendusega, milleks võiks olla Kanuti aiaga algav roheline vöönd, mis kulgeks piki Mere pst ja Linnahalli vasakut külge mereni. Rohelise vööndi väljaehitamiseks on vajalik tulevikus ümber ehitada Mere pst ja Põhja pst ühendav liiklussõlm.
Kesklinnaga külgneval mereäärsel alal on mõistlik arendada linnalikku, kindla tänavavõrguga ja inimsõbraliku avaliku ruumiga uut linnaasumit – kokku umbes 50 uut tänavat mereni, mis on omavahel ühendatud loogilisse tänavavõrku.
Oluline on tagada rannajoone vaheldusrikkus ning säilitada lauget / looduslikku rannajoont ka kesklinnas domineeriva kaldakindlustusega rannajoone kõrval

SELGITUS

Merelinn Tallinn on pärast Nõukogude okupatsioonist vabanemist olnud üks Tallinna keskseid visioone. Arengukava hoiab seda visiooni ja täpsustab, et mere ääres on eriti oluline tiheda tänavavõrgu olemasolu ning käiguteedeta mahtude vältimine. See loob eeldused erinevateks liikumisteks mere ääres ja võimaldab kõikjalt kiiresti mere äärde saada.

KUIDAS HINDAME, KAS AVALIK RUUM ON HEA?
INIMESTE KÄITUMISE JA RAHULOLU KAUDU
  • kui palju viibivad inimesed avalikus ruumis (kvalitatiivsed uuringud, rahulolu)
  • kui palju on avalikus ruumis erinevaid tegevusi (kvalitatiivsed uuringud)
  • inimeste arv ja liikumised linna(osa)keskus(t)es tõusevad
  • oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevate inimeste osakaal kasvab
  • linnaruumi ligipääsetavusega väga rahul olevate inimeste osakaal kasvab
NEGATIIVSETE TEGURITE VÄHENEMISE KAUDU
  • müratase langeb (dB avalikus ruumis)
  • autode kiirus langeb, v.a magistraalteed (keskmine km/h)
  • kaubanduskeskuste ruutmeetrite arv stabiliseerub
RUUMI KRITEERIUMITE KAUDU
  • kui palju on meil universaalsele disainile vastavat tänavaruumi (%)
  • teenuste arv ja mitmekesisus, millele saab otse tänavalt ligi (kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring)
  • jalakäija-tänavate kilomeetrite hulk (km) ja jala liikumise ajakulu (minutites)
  • avalike kunstiteoste arv ja ühtlane paigutus üle terve linna
  • alleede ja puiesteede kogupikkus (km) ja katkestamatus (mõõdik kaardil)
  • Inimsõbraliku lahendusega tänava rekonstrueerimisprojektide arv (Peatänav, Vana-Kalamaja tn, Tulika tn jm)